Lameussid (Platyhelminthes): tunnused, elupaigad ja parasiitsus

Avasta lameusside (Platyhelminthes) tunnused, elupaigad ja parasiitsuse mõju inimestele ja loodusele — põhjalik ülevaade bioloogiast, haigustest ja ennetusest.

Lameussid (Platyhelminthes, kreeka keeles "platy" = lame, "helminth" = uss) on üks selgrootute peamisi hõime. Nad on lihtsa kehaehitusega loomad — enamasti dorsoventraalselt lamedad, ilma õõnsuseta (accoelomaatilised) ja pehme kehaga. Kuna neil puudub kehaõõnsus ja sageli ka keerukas vereringe- või hingamissüsteem, toimub ainevahetus peamiselt difusiooni kaudu.

Morfoloogia ja anatoomia

Lameussidel esineb sümmeetria — enamikul on kahepoolne sümmeetria. Peamised tunnused:

• Kehakuju: dorsoventraalselt lamenenud, eri liikidel pikkus jääb millimeetritest kuni mitme meetrini (paelussid võivad kasvada väga pikkadeks).
• Seedesüsteem: paljudel on lihtne või mittetäielik seedekulgla (ainult üks ava), teatud rühmadel (nt Cestoda) puudub täisväärtuslik soolestik ja toit imendub keha pinnaga.
• Eritus- ja osmoregulatsioon: tubulaarsed protonephridia süsteemid ja nn leegitsellid (flame cells), mis aitavad jäätmeid eemaldada ja osmoregulatsiooni pidada.
• Närvisüsteem: tavaliselt ajukurd (cerebral ganglia) ja kahe põhilise longitudinalnärvijuhtme ehk "redeli" kujuline närvisüsteem.
• Lihassüsteem: kiudlihased võimaldavad liikumist ja keha kuju muutmist; vabaltelavatel planeeridel on sageli röövimisvõime.

Elupaigad ja ökoloogia

Umbes 25 000 teadaoleva liigiga on lameussid mitmekesised ja neid kohtab laialdaselt: nii meredes, mageveekogudes kui ka niisketel maismaaaladel (maismaakeskkond). Mõned liigid elavad vabaloomadena, teised on rangelt parasiitsed ning vajavad oma elutsükli läbiviimiseks ühe või mitu vahe- ja lõpp-peremeest.

Näide invasiivsest maismaaloomast on Uus-Meremaa lameuss Arthurdendyus triangulatus, mis on eksponeerunud Iirimaal ja Šotimaal ning tekitanud seal kohalike vihmausside populatsioonidele kahju. See invasiivne liik levis juhuslikult alates 1960. aastatest ja on näide, kuidas liikumine võib muuta kohalikku ökosüsteemi.

Liigitus ja rühmad

Suurem osa lameussidest jaguneb nelja traditsiooniliseks klassiks; rohkem kui pooled liigid on parasiidid:

• Trematoda (tavakeeles liblikad või flukid): peamiselt siseparasiidid, sageli keeruka elutsükliga, mis hõlmab limuseid (molluskeid) kui vaheperemehi ja selgroogseid lõppperemehi.
• Cestoda (paelussid): pikad, segmenteeritud siseparasiidid, kelle keha on kohandunud toitainete imendumiseks peremehe soolestikust.
• Monogenea: tavaliselt kalade välised parasiidid (näiteks lõpused kinnituvad irakutele ja nahale); elutsükkel on lihtsam kui trematoodidel.
• Turbellaria: enamik vabalt elavad lameusse, mida mõnikord nimetatakse "planaarideks". Sellesse rühma kuuluval Planaria perekonnal on tähtsus koolibioloogias regeneratsiooni ja käitumise uurimisel.

Eluviis ja paljundumine

Paljud vabalt elavad lameussid on hermafrodiidid — ühe isendi reproduktiivorganeid võivad sisaldada nii meessuguelundid kui ka naissuguelundid, kuid toimub sageli ristviljastus. Paljudel planeeridel esineb ka mittesugulist paljunemist, näiteks fission ehk keha lõhkemine ja regenereerumine; see omadus teeb neid populaarseteks uurimisobjektideks regeneratsiooni ja koearengu alal.

Parasiitsus, elutsüklid ja inimmõju

Paljud lameussid on olulised haigusetekitajad. Trematoodide (nt Schistosoma-liigid) ja paelusside (Cestoda) elutsüklid hõlmavad sageli mitut peremeest: limused, kalad või muud vaheperemehed ning lõpuks imetajad või linnud lõppperemeestena. Sellised keerulised elutsüklid võimaldavad parasiitidel levitada sigimisetappide vahel ja kohaneda erinevate peremeestega.

Schistosomiaas, mida põhjustavad mõningad trematoodid, on maailma mastaabis üks olulisemaid parasiithaigusi — originaalses tekstis viidatud Schistosomiaas on tõsine rahvatervise probleem mitmel pool maailmas. Nakatumine toimub tavaliselt läbi nakatunud magevee, kus paroositeemandid (veevahendused) läbivad naha. Tänu ravimitele ja rahvatervise meetmetele on ravivõimalused paranenud ning nakatumise risk on paljudes piirkondades vähenenud.

Paelussid võivad levida nakatunud liha kaudu; seetõttu on toidukontroll ja sigade-lehmade veterinaarjärelevalve tähtsad. Nagu mainitud, aitavad esimese maailma riikides kehtivad eeskirjad vältida nakatunud lihaga inimeste kokkupuudet.

Tõrje ja ennetus

• Sanitaar- ja hügieenimeetmed: puhas joogivesi, kanalisatsioon ja isiklik hügieen vähendavad paljude mageveest levivate trematoodide levikut.
• Veterinaar- ja toidukontroll: loomade ravimisel ja lihainspektsioonil on oluline roll paelusside juhtimisel.
• Meditsiiniline ravi: tänapäevased antiparasiitsed ravimid (nt prazikvantel on laialt kasutatav trematoodide ja paelusside ravi) on suureks abiks, kuid ravi peab toimuma meditsiinilise järelevalve all.
• Keskkonnajuhtimine: limuste populatsioonide kontroll ning kalade ja teiste vaheperemeeste kontroll võivad katkestada parasiitide elutsükleid.

Koolibioloogia ja huvitavused

Turbellaria — eriti Planaria — on koolides ja laborites populaarsed uurimisobjektid. Nende võime lõheneda ja täielikult regenereerida puuduvad osad teeb neist väärtuslikud mudelorganismid kudede ümberkujundamise ja arengu-uuringute jaoks. Lisaks on lameusside lihtne anatoomia ning mõnikord suurtes kogustes esinevad parasiidid põhjuseks, miks neid sageli käsitletakse ka meditsiinilise ja veterinaararstina teadmiste osana.

Kuigi paljud vabalt elavad lameussid on väikesed (Suurbritannias leitud vabalt elavad vormid on sageli 5 mm kuni < 1 cm), võivad parasiitvormid ja teatud vabalt elavad liigid olla palju suuremad. Väike, must ja kergesti prahiga segatav planeaar on tavaline mageveekogude elanik ning kuulub klassi Turbellaria.

Kokkuvõttes on lameussid mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline rühm: nad osalevad toiduahelates, mõjutavad looduslike ökosüsteemide tasakaalu ning tekitavad inimestele ja loomadele olulisi haigusi, mille tõrjeks on olemas nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka meditsiinilised meetmed.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on lapikusside teaduslik nimetus?

K: Mitu liiki lameussid on teadaolevalt olemas?

K: Kus leidub lameussid?

K: Milline on näide tülikast maismaa lameussist?

K: Kui suur on enamik Suurbritannias leiduvatest vabalt elavatest lameussidest?

K: Millistesse klassidesse kuuluvad parasiitilised lameussid?

Otsing