Fossa
Fossa (Cryptoprocta ferox) on Madagaskaril endeemiline kassilaadne lihasööja imetajatüüp. Ta kuulub Eupleridae perekonda, mis on lihasööjate perekond, mis on tihedalt suguluses monguuside perekonnaga (Herpestidae).
Selle liigitus on olnud vastuoluline, sest see näeb välja nagu kass. Muud tunnused viitavad siiski lähedasele sugulusele viverriidide (enamik tsivettidest ja nende sugulastest). Selle klassifikatsioon mõjutas mõtlemist selle kohta, kui palju imetajatest lihasööjaid on Madagaskaril koloniseerinud. Geneetilised uuringud näitavad nüüd, et fossad ja kõik teised Madagaskari kiskjalised on omavahel tihedalt seotud: nad moodustavad klanni, perekonna Eupleridae. Nüüd arvatakse, et lihasööjad koloniseerisid saare kunagi umbes 18-20 miljonit aastat tagasi.
Fossa on Madagaskari saare suurim imetajatest lihasööja ja teda on võrreldud väikese puumaga. Täiskasvanud isendi pikkus on 70-80 cm ja kaalub 5,5-8,6 kg. Isased on suuremad kui emased. Tal on pooleldi sissetõmmatavad küünised ja painduvad pahkluud, mis võimaldavad tal pea ees üles ja alla ronida puudest ning ta suudab hüpata puu otsast puu otsa.
Liik on laialt levinud, kuigi asustustihedus on tavaliselt väike. Seda liiki leidub ainult metsaelupaikades ning see jahtib nii päeval kui ka öösel. Üle 50% tema toidust moodustavad saare endeemilised primaadid, makid. Saagiks on ka tenrekid, närilised, sisalikud, linnud ja muud loomad. Paaritumine toimub tavaliselt puudel horisontaalsetel jäsemetel ja võib kesta mitu tundi. Poegade arv ulatub ühest kuni kuue kutsikani, kes sünnivad pimedana ja hambatuna (altricial). Imikud võõrutatakse 4,5 kuu pärast ja on iseseisvad aasta pärast. Suguküpsus saabub umbes kolme kuni nelja aasta vanusena ja oodatav eluiga vangistuses on 20 aastat. Rahvusvaheline Looduskaitseliit on liigitanud fossad "ohualdiste" kategooriasse (Vulnerable). Madagaskari elanikud kardavad seda üldiselt ja seda kaitstakse sageli nende tabuga. Suurim oht liigile on elupaikade hävitamine.
Küsimused ja vastused
K: Mis on fossa?
V: Fossa (Cryptoprocta ferox) on Madagaskaril endeemiline kassilaadne lihasööja imetajakari. Ta kuulub perekonda Eupleridae, mis on tihedalt suguluses monguuside perekonnaga (Herpestidae).
Küsimus: Kuidas mõjutab selle liigitus mõtteid selle kohta, mitu korda olid imetajatest lihasööjad Madagaskaril koloniseeritud?
V: Selle klassifikatsioon mõjutas mõtlemist selle kohta, mitu korda olid imetajatest lihasööjad Madagaskaril koloniseerinud. Geneetilised uuringud näitavad nüüd, et fossad ja kõik teised Madagaskari kiskjalised on omavahel tihedalt seotud, mis viitab sellele, et nad kuuluvad ühte klanni ehk perekonda - Eupleridae. See viitab sellele, et lihasööjad koloniseerisid saare tõenäoliselt kunagi umbes 18-20 miljonit aastat tagasi.
K: Millise suuruse ja kaaluni jõuavad täiskasvanud fossiilid?
V: Täiskasvanud isendite pea-keha pikkus on 70-80 cm ja kaal 5,5-8,6 kg. Isased on tavaliselt suuremad kui emased.
K: Millised füüsilised omadused võimaldavad neil puudele ronida?
V: Fossal on pooleldi tõmmatavad küünised ja painduvad pahkluud, mis võimaldavad tal pea ees üles ja alla ronida puude otsa, samuti hüpata puu otsast puu otsa.
K: Millises elupaigas nad elavad?
V: Fossasid leidub ainult metsastunud elupaikades ja nad jahivad oma saaki nii päeval kui ka öösel.
K: Millistest loomadest koosneb nende toit?
V: Üle 50 % nende toidust moodustavad makid, kuid fossad söövad ka küülikuid, närilisi, sisalikke, linde ja muid loomi.
K: Kui kaua kestab, kuni imikud saavad iseseisvaks?
V: Imikud võõrutatakse pärast 4,5 kuu vanust ja iseseisvuvad pärast ühe aasta vanust, kui nad saavutavad suguküpsuse kolme- või nelja-aastaselt.
