Euplerid (Eupleridae) — Madagaskari lihasööjate perekond ja liigid
Euplerid (Eupleridae) — Madagaskari lihasööjate perekond: 8 liiki, mitmekesised elupaigad, seosed monguusidega ning tuntud liigid nagu fossa ja Malagasy tsivett.
Eupleridae (eupleriidid) on Madagaskaril elavate lihasööjate perekond, kuhu kuulub seitse perekonda ja kokku umbes kaheksa liiki, jagatuna kaht alamperekonda. Need imetajad on Madagaskari endeemid ja esinevad väga erinevates elupaikades: alates niisketest metsadest ja soodest kuni märgala tüüpi piirkondade, kõrbete ja savannideni.
Taksonoomia ja päritolu
Eupleriidid moodustavad eraldi klaadi, mis on evolutsiooniliselt tihedalt seotud Aafrika monguusidega. Arvatakse, et nende esivanemad rändasid Aafrikast Madagaskarile umbes 20 miljonit aastat tagasi (mya) ning seal isoleeritus ja kohastumine tõid kaasa erilise liigirikkuse ja morfoloogilise mitmekesisuse. Traditsiooniliselt on selle rühma tuntumate esindajatena mainitud näiteks Fossa ning Malagasy tsivetti (Fossa fossana).
Välimus ja suurus
Eupleriidid on üldiselt sihvakate kehadega ja suhteliselt väikeste peadega. Pea- ja kehapikkus varieerub ligikaudu 250–800 mm vahel, sõltuvalt liigist; mõned liigid on väiksemad ja näevad välja sarnased hiirte- või monguusa‑taolistele loomadele, teised on suuremad ja kiskjalikumad.
Käitumine ja elulaad
Paljud eupleriidid on päikesekiirguse vältimiseks peamiselt öised või varahommikused ning elavad sageli üksikult või väikestes pererühmades. Mõned liigid veedavad suurema osa ajast maapinnal, teised oskavad ronida ja otsivad toitu puude otsast. Kohastumine erinevatesse elupaikadesse on tekitanud rühmas laia käitumusliku mitmekesisuse.
Toitumine
Eupleriidid on peamiselt lihasööjad. Nende toidulaud sisaldab väikeseid imetajaid, linde, roomajaid, konni, putukaid, koorikloomi ja muid selgrootuid. Mõned liigid, näiteks Fossa fossana ja Galidia elegans, võivad aeg-ajalt süüa ka taimset toitu ja puuvilju, kuid enamik liigist on selgelt kiskjad või oportunistlikud röövloomad.
Säilimine ja ohud
Madagaskari ulatuslik elupaikade muutus — metsade raadamine, asustamise ja põllumajanduse laienemine ning elupaikade killustatus — ohustavad eupleriide populatsioone. Lisaks on problemaatiline invasiivsete liikide, nagu kasside ja koerte, levik ning hooletu jahindus. Mitmed liigid on rahvusvaheliselt hinnatud ja kaitse all; siiski on uuringute ning seirevajadus suur, sest mõnede liikide kohta on andmeid napilt.
Uuringud ja tähtsus
Eupleriidid on teaduslikult huvipakkuvad nii evolutsioonilise kinnipidamise kui ka ekoloogilise eripära tõttu: nad näitavad, kuidas isoleeritud saarestikul evolutsioon võib tootlikult genereerida unikaalseid morfoloogiaid ja ökoloogilisi rolle. Madagaskari looduskaitse ja elupaikade taastamise tööd on eupleriidide püsimise ja liigirikkuse säilitamise seisukohalt väga olulised.
Lisaks: paljude eupleriidiliikide eluviiside, leviku ja populatsiooniseisundi kohta on teaduslik teave pidevas täienemises — uued uuringud täpsustavad taksonoomiat, levikut ning kaitsemeetmete vajadust.
Reproduktsioon
Fossad moodustavad monogaamseid paare, samas kui perekondade Galidia, Mungotictis ja Salanoia liigid elavad üksi või paarikaupa, mis viitab sellele, et nad on monogaamsed ainult ühe pesitsusperioodi jooksul. Mungotictise isendid elavad väikestes rühmades, kus on mitu täiskasvanud isendit mõlemast soost, kuid ei ole teada, kas kõik täiskasvanud isendid rühmas pesitsevad. Cryptoprocta elab ainult üksinda, mis viitab polügüünsele või polügüünilisele paaritussüsteemile.
Eupleriididel on kindlad pesitsusaegade perioodid. Iga liigi hooaeg on erinev ja kestab kaks kuni kaheksa kuud. Tiinus kestab umbes kolm kuud. Tavaliselt sünnib ühe pesakonna kohta vaid üks või kaks noorukit, kuigi Cryptoprocta võib saada kuni neli noorukit. Võõrutamine toimub kahe ja nelja ja poole kuu vahel.
Säilitamise staatus
Kõik selle perekonna liigid on ohustatud. Peamised põhjused on elupaikade kadumine ja inimeste või koerte poolt toimuv küttimine. (IUCN 2006)
Küsimused ja vastused
K: Mis on perekond Eupleridae?
V: Perekond Eupleridae on Madagaskaril elavate lihasööjate rühm.
K: Mitu liiki ja perekonda on perekonnas Eupleridae?
V: Perekonnas Eupleridae on kaheksa liiki ja seitse perekonda kahes alamperekonnas.
K: Millistes elupaikades Eupleriidid elavad?
V: Eupleriidid elavad mitmesugustes elupaikades, alates niisketest metsadest, soodest, soostunud aladest ja soodest kuni kõrbete ja savannideni.
K: Kuidas sattusid eupleriidid Madagaskarile?
V: Eupleriidid on umbes 20 miljonit aastat tagasi (mya) Aafrikast üle tulnud esivanemate järeltulijad.
K: Millega on eupleriidid tihedalt seotud?
V: Eupleriidid on tihedalt suguluses monguusidega.
K: Millised on eupleriidide rühma kõige vanemad säilinud liigid?
V: Eupleriidide rühma kõige vanemate säilinud liikidena arvatakse olevat fossa ja malagassi tsivett (Fossa fossana).
K: Mida söövad eupleriidid?
V: Eupleriidid on peamiselt lihasööjad, kes söövad väikeseid imetajad, linnud, roomajad, konnad, putukad, koorikloomad ja muud selgrootud. Fossa fossana ja Galidia elegans võivad süüa ka mõningaid puuvilju.
Otsige