Eupleridae (eupleriidid) on Madagaskaril elavate lihasööjate perekond, kuhu kuulub seitse perekonda ja kokku umbes kaheksa liiki, jagatuna kaht alamperekonda. Need imetajad on Madagaskari endeemid ja esinevad väga erinevates elupaikades: alates niisketest metsadest ja soodest kuni märgala tüüpi piirkondade, kõrbete ja savannideni.

Taksonoomia ja päritolu

Eupleriidid moodustavad eraldi klaadi, mis on evolutsiooniliselt tihedalt seotud Aafrika monguusidega. Arvatakse, et nende esivanemad rändasid Aafrikast Madagaskarile umbes 20 miljonit aastat tagasi (mya) ning seal isoleeritus ja kohastumine tõid kaasa erilise liigirikkuse ja morfoloogilise mitmekesisuse. Traditsiooniliselt on selle rühma tuntumate esindajatena mainitud näiteks Fossa ning Malagasy tsivetti (Fossa fossana).

Välimus ja suurus

Eupleriidid on üldiselt sihvakate kehadega ja suhteliselt väikeste peadega. Pea- ja kehapikkus varieerub ligikaudu 250–800 mm vahel, sõltuvalt liigist; mõned liigid on väiksemad ja näevad välja sarnased hiirte- või monguusa‑taolistele loomadele, teised on suuremad ja kiskjalikumad.

Käitumine ja elulaad

Paljud eupleriidid on päikesekiirguse vältimiseks peamiselt öised või varahommikused ning elavad sageli üksikult või väikestes pererühmades. Mõned liigid veedavad suurema osa ajast maapinnal, teised oskavad ronida ja otsivad toitu puude otsast. Kohastumine erinevatesse elupaikadesse on tekitanud rühmas laia käitumusliku mitmekesisuse.

Toitumine

Eupleriidid on peamiselt lihasööjad. Nende toidulaud sisaldab väikeseid imetajaid, linde, roomajaid, konni, putukaid, koorikloomi ja muid selgrootuid. Mõned liigid, näiteks Fossa fossana ja Galidia elegans, võivad aeg-ajalt süüa ka taimset toitu ja puuvilju, kuid enamik liigist on selgelt kiskjad või oportunistlikud röövloomad.

Säilimine ja ohud

Madagaskari ulatuslik elupaikade muutus — metsade raadamine, asustamise ja põllumajanduse laienemine ning elupaikade killustatus — ohustavad eupleriide populatsioone. Lisaks on problemaatiline invasiivsete liikide, nagu kasside ja koerte, levik ning hooletu jahindus. Mitmed liigid on rahvusvaheliselt hinnatud ja kaitse all; siiski on uuringute ning seirevajadus suur, sest mõnede liikide kohta on andmeid napilt.

Uuringud ja tähtsus

Eupleriidid on teaduslikult huvipakkuvad nii evolutsioonilise kinnipidamise kui ka ekoloogilise eripära tõttu: nad näitavad, kuidas isoleeritud saarestikul evolutsioon võib tootlikult genereerida unikaalseid morfoloogiaid ja ökoloogilisi rolle. Madagaskari looduskaitse ja elupaikade taastamise tööd on eupleriidide püsimise ja liigirikkuse säilitamise seisukohalt väga olulised.

Lisaks: paljude eupleriidiliikide eluviiside, leviku ja populatsiooniseisundi kohta on teaduslik teave pidevas täienemises — uued uuringud täpsustavad taksonoomiat, levikut ning kaitsemeetmete vajadust.