Europasaurus — saariline kääbussauropood Põhja-Saksamaalt (ülemine jura)
Avasta Europasaurus — saareline kääbussauropood Põhja-Saksamaalt: väike ülemise jura taimtoiduline dinosaurus, haruldased fossiilid ja kääbuslik kohanemine.
Europasaurus on titanosauruste sugukonda kuuluv basaalne sauropood, kuid tavalisest palju väiksem. Liigi teaduslik nimetus on Europasaurus holgeri ning fossiile on leitud peamiselt Langenbergi karjäärist Põhja-Saksamaal (Alam-Saksi piirkond). Täiskasvanud isendite mõõtmete ja luuhistoloogiliste uurimuste põhjal kinnitub, et tegemist ei ole lihtsalt noorte individuaalidega, vaid tõelise kääbusliigiga.
Päritolu, vanus ja levik
See neljajalgne taimtoiduline dinosaurus elas ülemise jura ajal (kimmeridgia keskel, umbes 154 miljonit aastat tagasi). Fossiilid leiti Põhja-Saksamaalt, täpsemalt Alam-Saksi vesikonna setetest, mis moodustasid toona saarestiku ja madalaid merelahte. Euroopa lääneosa jurakivimid, kust Europasaurus pärineb, sisaldavad mitmekesist faunat ja annavad aimu saarestikumajandusest sellel alal.
Suurus, kasv ja luuhistoloogia
Väikesed sauropoodid, kelle täiskasvanud kehamass on alla viie tonni, on haruldased ja väikesed sauropoodide luud pärinevad tavaliselt noorloomadelt. Siin on Europasaurus erand: luuhistoloogia põhjal on näidatud, et tegemist oli kääbusliku täiskasvanud vormiga, mitte alles kasvanud noorloomaga. Uuringud on leidnud rohkem kui 11 isendi jäänuseid, kelle keha kogupikkus varieerus 1,7–6,2 m — suuruserinevused peegeldavad erinevaid kasvufaase (noortest kuni täiskasvanuteni).
Luuhistoloogiline tõendus näitab muutunud kasvumustreid: võrreldes suurte sauropoodidega oli Europasaurusel aeglasem või varasemalt lõppev kasv, mis tõenäoliselt tekitas väiksema lõplikke mõõtmeid. See on kooskõlas insulare kääbuskasvu (saareline kääbusloomastumine) mudeliga, kus piiratud ressursid ja kohalikud ökoloogilised tingimused soosivad väikesemat kehaehitust.
Paleoekoloogia ja kääbusloomastumine
Arvatakse, et Europasaurus elas ühel või mitmel saarel Alam-Saksi vesikonnas. Saarestiku tingimustes võivad toidu- ja muude ressursside piiratus, vähene kiskjate surve ning eraldatus põhjustada evolutsioonilist kääbuskasvu — nähtust, mida kirjeldatakse kui saarelist kääbusloomastumist. Väiksem keha suurus võib olla kohanemine väiksema toidukoguse, piiratud elupaikade ja teiste saarestiku tingimustega.
Leitud fossiilide hulka kuuluvad palju erinevaid luutüüpe (lülid, roided, jäsemete osad), mis võimaldavad rekonstrueerida liigi anatoomiat ja kasvuajalugu ning võrrelda seda teiste väikeste sauropoodidega.
Ajaloolised paralleelid ja tähtsus
Sarnane avastus tehti Transilvaanias 20. sajandi alguses. kohalik aristokraat Franz Nopcsa leidis kivistised oma mõisast. Ta mõistis, et nad võisid elada saarel, sest ta teadis, et jääajal elasid saartel kääbusnorsud. Nopcsa mõis hävis I maailmasõjas, kuid tema leid registreeriti Magyarosaurusena. Need varasemad näited aitasid kujundada teooriat saarelistest evolutsiooniliste muutustest ja annavad konteksti Europasauruse tõlgendusele.
Miks on Europasaurus oluline?
- Näide insularsest kääbusloomast: Europasaurus on üks selgemaid näiteid, kus sauropoodid — tavaliselt hiiglaslikud loomad — on evolutsiooniliselt muutunud väiksemaks piiratud saarestiku tingimustes.
- Rikkalik fossiiliaine: Rohkem kui 11 isendi jäänused võimaldavad uurida liikide kasvu, vanusegruppe ja populatsioonistruktuuri.
- Panus sauropoodide bioloogiasse: Avastus aitab paremini mõista sauropoodide elulugu, kasvu‑mustrid ning kuidas ökoloogilised piirangud võivad mõju avaldada suurtele loomagruppidele.
Europasauruse uurimine jätkub: täiendavad väljakaevamised ja kaasaegsed analüüsimeetodid (näiteks detailne osteohistoloogia, biomehaanika ja filogeneetilised uuringud) aitavad selgitada nii liigi täpsemat sugulust teiste sauropoodidega kui ka selle kohanemisstrateegiaid saareelus.
Viide
1. ↑ Sander P.M. et al 2006. Bone histology indicates insular dwarfism in a new late Jurassic sauropod dinosaur. Nature 441 (7094): 739-741. [1]
2. ↑ Barras, Colin 2014. Kas dinosaurused eksisteerisid dwrfs? BBC News. [2]
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki dinosaurus on Europasaurus?
V: Europasaurus on titanosauruste sugukonda kuuluv basaalne sauropood.
K: Millal elas Europasaurus?
V: Europasaurus elas ülemise jura ajal, umbes 154 miljonit aastat tagasi.
K: Kus leiti Europasaurus?
V: Europasaurus leiti Põhja-Saksamaalt.
K: Kuidas on tema suurus seotud teiste sauropoodidega?
V: See on näide saarelisest kääbusest, mis tähendab, et ta oli sauropoodide puhul tavalisest palju väiksem. Väikesed sauropoodid, kelle täiskasvanud kehamass on alla viie tonni, on haruldased ja väikesed sauropoodide luud pärinevad tavaliselt noorloomadelt. See liik oli luuhistoloogia põhjal väike täiskasvanu. Tegemist oli kääbusliigiga.
Küsimus: Millist suurusvahemikku esines selle liigi isendite seas?
V: Rohkem kui 11 isendi fossiilid on pärit kehapikkusega 1,7-6,2 m, mis on tingitud kasvufaasidest, alates noorukitest kuni täiskasvanud isenditeni.
K: Milline sarnane avastus toimus 20. sajandi alguses?
V: 20. sajandi alguses leidis kohalik aristokraat Franz Nopcsa oma mõisas Transilvaanias fossiile, millest ta mõistis, et need võisid elada saarel, sest ta teadis, et jääajal elasid saartel kääbusnorsud; see leid registreeriti Magyarosaurusena.
Otsige