Punarind (Erithacus rubecula) — tunnused, käitumine ja levila

Punarind (Erithacus rubecula) on väike lind, keda leidub paljudes Euroopa piirkondades. Inglise keeles nimetatakse seda lindu tavaliselt lihtsalt roobiniks. Suurbritannias on ta kõige populaarsem lind.

Tunnused

Punarind on umbes 12–14 cm pikk ja kaalub tavaliselt 16–22 g. Ta on äratuntav oranžika-punase rinnapiirkonna ja näo järgi, tiivad ja selg on oliivikaspruunid ning kõht valkjashall kuni helepruun. Tiiva- ja seljapleedil võivad esineda tumedamad triibud. Mõnikord on punasel rinnaplekil õrn sinihallikas või tuhmisem piir. Jalad on pruunid, saba on lühike ja sageli kergelt tõstetud. Näo- ja silmamask koos suure tumeda silmaga ning väike peen nokk on iseloomulikud tunnused. Soolised erinevused on väikesed: emane on üldiselt pisut tuhmim.

Toitumine

Punarind on peamiselt putuktoiduline: ta sööb nii putukaid, ämblikke, vihmausse kui ka teiste selgrootute vastseid. Talvel, kui putukaid on vähem, lisanduvad menüüsse marjad, seemned ja mõnikord ka peenelt lõigatud toit aedades. Punarind otsib toitu nii maapinnal hüpledes kui ka madalalt põõsastelt ja okstest püüdes liikuvaid saakloomi.

Taksonoomia ja sugulus

Ta kuulub sugukonda Passerine (varblaste seltsi), mis hõlmab suuri laululindude ja varblaste rühmi. Kuigi Euroopa punarind on tuntud kui "robin", ei ole samanimelised liigid Ameerikas ega Austraalias lähedased sugulased: Ameerika- ja Austraalia roobinad on evolutsiooniliselt eraldiseisvad liinid ning ei ole otseselt suguluses selle algupärase euroopa roobinaga.

Käitumine ja paljunemine

Paljud isendid on residentlinnud, eriti leebemas kliimas (nt Suurbritannias), kuid põhja- ja ida pool pesitsevad populatsioonid võivad talveks rännata lõunasse. Pesitsusajal on isased tugevalt territoriaalsed: nad kaitsavad pesa ümbrust laulu ja rünnakutega ning võitlevad teiste isastega. Paaritumine toimub tavaliselt kevadel; pesa ehitatakse madalasse põõsasse, puujuurte vahele, kivilahede või kunstlike pesakastide sisse. Pesakonnas on tavaliselt 4–6 muna, mis hauditakse umbes 13–14 päeva peamiselt emase poolt; mõlemad vanalinnud toidavad poegi ja poegivad tavaliselt 12–14 päeva enne lennuvõimestumist. Sõltuvalt tingimustest võib olla üks või kaks pesakonda aastas.

Laul ja hääled

Punarinda iseloomustab rikkalik ja meloodiline laul, mida isane esitab sageli oksal istudes ja mida kuuleb aasta ringi, kuid kõige aktiivsemalt kevadel. Laul mängib olulist rolli territooriumi märgistamisel ja sideme hoidmisel paarilisega. Häälitsuste repertuaari kuuluvad ka teravamad hoiatuse- ja kontaktkriuksed.

Levila ja elupaigad

Punarind esineb laialdaselt Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Aafrikas ning elab mitmesugustes elupaikades: metsaservad, pargid, aedade ja põõsastikud, hekid ja niidud. Nad eelistavad tihedamat põhjakatet, kus on palju peidukohti ja sobivaid pesitsemiskohti.