Punarind (Erithacus rubecula) — tunnused, käitumine ja levila
Punarind (Erithacus rubecula) on väike lind, keda leidub paljudes Euroopa piirkondades. Inglise keeles nimetatakse seda lindu tavaliselt lihtsalt roobiniks. Suurbritannias on ta kõige populaarsem lind.
Tunnused
Punarind on umbes 12–14 cm pikk ja kaalub tavaliselt 16–22 g. Ta on äratuntav oranžika-punase rinnapiirkonna ja näo järgi, tiivad ja selg on oliivikaspruunid ning kõht valkjashall kuni helepruun. Tiiva- ja seljapleedil võivad esineda tumedamad triibud. Mõnikord on punasel rinnaplekil õrn sinihallikas või tuhmisem piir. Jalad on pruunid, saba on lühike ja sageli kergelt tõstetud. Näo- ja silmamask koos suure tumeda silmaga ning väike peen nokk on iseloomulikud tunnused. Soolised erinevused on väikesed: emane on üldiselt pisut tuhmim.
Toitumine
Punarind on peamiselt putuktoiduline: ta sööb nii putukaid, ämblikke, vihmausse kui ka teiste selgrootute vastseid. Talvel, kui putukaid on vähem, lisanduvad menüüsse marjad, seemned ja mõnikord ka peenelt lõigatud toit aedades. Punarind otsib toitu nii maapinnal hüpledes kui ka madalalt põõsastelt ja okstest püüdes liikuvaid saakloomi.
Taksonoomia ja sugulus
Ta kuulub sugukonda Passerine (varblaste seltsi), mis hõlmab suuri laululindude ja varblaste rühmi. Kuigi Euroopa punarind on tuntud kui "robin", ei ole samanimelised liigid Ameerikas ega Austraalias lähedased sugulased: Ameerika- ja Austraalia roobinad on evolutsiooniliselt eraldiseisvad liinid ning ei ole otseselt suguluses selle algupärase euroopa roobinaga.
Käitumine ja paljunemine
Paljud isendid on residentlinnud, eriti leebemas kliimas (nt Suurbritannias), kuid põhja- ja ida pool pesitsevad populatsioonid võivad talveks rännata lõunasse. Pesitsusajal on isased tugevalt territoriaalsed: nad kaitsavad pesa ümbrust laulu ja rünnakutega ning võitlevad teiste isastega. Paaritumine toimub tavaliselt kevadel; pesa ehitatakse madalasse põõsasse, puujuurte vahele, kivilahede või kunstlike pesakastide sisse. Pesakonnas on tavaliselt 4–6 muna, mis hauditakse umbes 13–14 päeva peamiselt emase poolt; mõlemad vanalinnud toidavad poegi ja poegivad tavaliselt 12–14 päeva enne lennuvõimestumist. Sõltuvalt tingimustest võib olla üks või kaks pesakonda aastas.
Laul ja hääled
Punarinda iseloomustab rikkalik ja meloodiline laul, mida isane esitab sageli oksal istudes ja mida kuuleb aasta ringi, kuid kõige aktiivsemalt kevadel. Laul mängib olulist rolli territooriumi märgistamisel ja sideme hoidmisel paarilisega. Häälitsuste repertuaari kuuluvad ka teravamad hoiatuse- ja kontaktkriuksed.
Levila ja elupaigad
Punarind esineb laialdaselt Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Aafrikas ning elab mitmesugustes elupaikades: metsaservad, pargid, aedade ja põõsastikud, hekid ja niidud. Nad eelistavad tihedamat põhjakatet, kus on palju peidukohti ja sobivaid pesitsemiskohti.
Põhilised ohud on elupaikade kadumine, kiskjad (nt kodukassid) ja kliimamuutuste mõju toidukättesaadavusele. Punarind on praegu rahvusvaheliselt hinnatud IUCN-i poolt kui Least Concern (mitteohu all). Kohalikus mastaabis võivad populatsioonid siiski kõikuda, mistõttu on aedades pesakastide paigaldamine, looduslike hekkide hoidmine ja keemiliste insektitsiidide vähendamine abiks liigi toetamisel.
Punarind on populaarne ja inimestele lähedane laululind, keda nähakse sageli aedades ja linnahaldusega aladel. Tema julge iseloom ja lauluteos teevad temast kergesti äratuntava ning palju armastatud liigi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Euroopa robin?
V: Euroopa roobold on väike lind, keda leidub paljudes Euroopa piirkondades.
K: Milline on roobli toitumine?
V: Punapõder on putuktoiduline ja sööb putukaid.
K: Kas roobold on istuv lind?
V: Jah. Punarind kuulub lendoravate sugukonda, mis teeb temast istuva linnu.
K: Milline näeb robiin välja?
V: Rotkakk on oranžipunase rinna ja näo, oliivipunaste tiibade ja selja ning valge kuni helepruuni kõhuga. Punase rinnapleki alumise osa ümber on sinihall hari.
K: Milline on isasroolaste territoriaalne käitumine pesitsusperioodil?
V: Isasroolaste punane rind muutub veidi punasemaks ja nad muutuvad väga territoriaalseks. Nad ei lase ühtegi teist isasroobinat enda lähedusse ja võitlevad isegi teiste lindude vastu, kes tulevad liiga lähedale.
K: Kas ameerika ja austraalia robinid on euroopa robiniga lähedalt sugulased?
V: Ei. Ameerika ja Austraalia roobinad ei ole euroopa roobinaga lähedalt sugulased.
K: Miks kutsutakse robinit inglise keeles roobiniks ja miks on ta Suurbritannias kõige populaarsem lind?
V: Inglise keeles nimetatakse lindu tavaliselt lihtsalt roobiniks. Suurbritannias on see kõige populaarsem lind.
