Titanosaurus }}

Titanosaurused olid suurte sauropoodide dinosauruste rühm. Koos brachiosauruste ja nende sugulastega moodustavad nad suurema klanni Titanosauriformes.

Nad olid ühed kõige raskemad olendid, kes kunagi maa peal kõndinud. Titanosauruste hulka kuulusid Saltasaurus, Isisaurus, Argentinosaurus ja Paralititan. Sellesse rühma kuuluvad ka suurimad teadaolevalt eksisteerinud maismaaloomad, nagu Patagotitan - hinnanguliselt 37 m pikk ja 69 tonni kaaluv - ning samast piirkonnast pärit võrreldava suurusega Argentinosaurus ja Puertasaurus. Nad said oma nime Vana-Kreeka mütoloogiliste titaanide järgi.

Titanosaurused olid viimane suur sauropoodide rühm enne kriidiajastu-paleogeeni väljasuremist. Nad olid oma aja domineerivad taimtoidulised. Fossiilsed tõendid viitavad sellele, et nad asendasid teised sauropoodid, nagu diplodotsiidid ja brachiosauriidid, mis surid välja ülemise jura ja keskmise kriidi vahelisel ajal.

Argentinosaurus Argentiinast

Qiaowanlong Hiinast, 100 mya

Xinghesaurus Hiinast, veel kirjeldamata.

Skeleton

Üldjoontes oli nende skelett sarnane varasemate sauropoodide omaga, kuid mõningate põhiliste erinevustega. Vaagna (puusapiirkond) oli õhem kui mõnel sauropoodil, kuid rinnakorv (rindkere) oli palju laiem. See oli neile omane "laialivalguv kuju": nende esijalad olid laiemad ja tavaliselt pikemad kui tagajalad. See on Argentinosaurusel väga selgelt näha. Selle tulemusena on titanosauruste kivistunud jäljed laiemad kui teistel sauropoodidel. Nende selgrooluud (seljaluud) olid tahked (mitte õõnsad). Nende lülisammas oli paindlikum, mistõttu nad olid tõenäoliselt oma sugulastest liikuvamad ja paremini ülespoole tõusnud.

Sort

Rühm oli üsna mitmekesine. Mõnedel väiksematel tüüpidel ei olnud pikemaid esijäsemeid (Epachthosaurus) ja ühel Hiina leiul (Xinghesaurus) oli äärmiselt pikk kael. Need erinevused peavad peegeldama kohanemist elupaikade ja eluviiside erinevustega, kuid praegu on selle kohta vähe teada. Paljud neist leidudest on üsna hiljutised.

Ülemaailmne jaotus

Titanosaurused olid laialt levinud. Nende kivistisi on leitud kõikidelt kontinentidelt, isegi Antarktikast. Itaaliast leiti neli hästi säilinud titanosauruse skeletti.

Neid oli eriti palju lõunapoolsetel mandritel (mis kuulusid siis Gondwana superkontinendi koosseisu). Austraalias elasid titanosaurused umbes 96 miljonit aastat tagasi: Queenslandis on leitud fossiile umbes 25 meetri pikkusest olendist. Jäänuseid on leitud ka Uus-Meremaalt.

Maailma rekordiline suurus

Titanosaurused hoiavad maailma rekordit maismaaloomade suuruse poolest. Ühes kohas Argentiinas oli 150 luud seitsmest titanosaurusest. Suurimad neist pärinesid 40 meetri pikkusest ja 20 meetri kõrgusest loomast. See oleks kaalunud umbes 77 tonni. Üks kohalik põllutööline komistas jäänuste peale kõrbes La Flecha lähedal, umbes 250 km (135 miili) Trelewist lääne pool Patagoonias. BBC saatis kohale meeskonna, et jäädvustada sündmust.

Paleobioloogia

Rühmana olid titanosaurused kõrgeloomulised, kes sõid kõrgete puude lehti ja oksi. See on vastupidine teistele taimtoiduloomadele, nagu Ceratopsia ja Ankylosauria, kes olid madalate taimede, näiteks põõsaste, sööjad. Üldjuhul võivad kõrgsööjad süüa madalamaid taimi, kuid madalad sööjad ei saa süüa kõrgete puude lehti. Nagu varasematel sauropoodidel (nt Diplodocus), olid titanosaurustel ka torkehambad ja puudusid jahvatajad. See tähendab, et nad kasutasid oma toidu peenestamiseks gastroliite ja neil oli suur vanni moodustatud kõht, kus bakterid seda lagundasid.

Dieet

Hiliskreidi titanosauriidide juures leitud kivistunud sõnnik viitab laiale, mitteselektiivsele taimede toidule. Lisaks oodatavatele taimede jäänustele, nagu näiteks tsükkaadid ja okaspuud, leidus ootamatult palju monotüübilisi taimi, sealhulgas palmid ja rohttaimed (Poaceae), sealhulgas riisi ja bambuse esivanemad. See on andnud alust arvata, et taimtoidulised dinosaurused ja rohttaimed arenesid koos.

Pesitsemine

Argentinas Patagoonias Auca Mahuevos avastati suur titanosauruste pesapaik ja väidetavalt on Hispaanias avastatud veel üks koloonia. Mitusada naissoolosauruse emaslooma kaevas oma tagajalgadega auke, munes munad keskmiselt umbes 25 muna kumbki ning mattis pesad mulla ja taimestiku alla. Väikesed, umbes 11-12 cm läbimõõduga munad sisaldasid kivistunud embrüoid koos nahajälgedega. Jäljed näitasid, et titanosaurused olid kaetud mosaiikpoomiga, mis koosnes väikestest helmesarnastest soomustest. Suur arv isendeid viitab karjakäitumisele, mis koos soomusega võis aidata pakkuda kaitset kaasaegsete suurte kiskjate, nagu Abelisaurus, vastu.

Joonis titanosauruse pesa kaevamise ja munemise kohta

Küsimused ja vastused

K: Mis olid titanosaurused?

V: Titanosaurused olid suurte sauropoodide dinosauruste rühm, mis olid ühed kõige raskemad olendid, kes kunagi maa peal kõndinud.

K: Millisesse klanni kuuluvad titanosaurused?

V: Koos brachiosauruste ja nende sugulastega moodustavad nad suurema kladi Titanosauriformes.

K: Kas te oskate nimetada mõned titanosaurused?

V: Titanosauruste hulka kuulusid Saltasaurus, Isisaurus, Argentinosaurus ja Paralititan, samuti Patagotitan, Argentinosaurus ja Puertasaurus, mis on suurimad teadaolevalt eksisteerinud maismaaloomad.

K: Miks said nad oma nime Vana-Kreeka titaanide järgi?

V: Nad said oma nime Vana-Kreeka mütoloogiliste titaanide Abdarainurus ja Aegyptosaurus järgi.

K: Kas titanosaurused olid viimane sauropoodide rühm enne kriidiajastu-paleogeeni väljasuremisjuhtumit?

V: Jah, titanosaurused olid viimane suur sauropoodide rühm enne kreeka-paleogeeni väljasuremisjuhtumit.

K: Milline oli nende ajastu domineeriv taimtoiduline loom?

V: Titanosaurused olid oma aja domineerivad taimtoidulised.

K: Kas titanosaurused asendasid teisi sauropoode?

V: Jah, fossiilsed tõendid viitavad sellele, et nad asendasid teised sauropoodid, nagu diplodotsiidid ja brachiosauriidid, mis surid välja ülemise jura ja keskmise kriidi vahelisel ajal.