Patagoonia — asukoht, loodus ja ajalugu: Lõuna-Ameerika võimsad maastikud

Patagoonia — avasta Lõuna-Ameerika dramaatilised maastikud: Andid, Tierra del Fuego, Atlandi ja Vaikse ookeani rannad, põlisrahvad ja rikas ajalugu. Loodus- ja reisijuhend.

Patagoonia asub Lõuna-Ameerika lõunaosas ja jaguneb kahe riigi vahel: see on nii Argentiina kui ka Tšiili ühine maastik. Aluspõhjaks on Andide mäestiku lõunaosa, mis laskub edelasse Vaikse ookeani suunas ja moodustab järske tippude, fjordide ja liustikega rannikuala. Patagoonia järgneb lõunasse läbi Colorado jõe Carmen de Patagones'i suunas Atlandi ookeani ääres ning läänes ulatub Valdivia kaudu kuni Tierra del Fuego saarestikuni. See piirkond sisaldab äärmuslikke kontraste: tuultest vallutatud steppidest ja kõrbest kuni metsiku, vihmase pühamaastiku ja jäiste liustikeni.

Nimi Patagoonia tuleneb sõnast patagón, mida Magellan kasutas 1520. aastal oma reisikirjeldustes. See sõna tähistas tema ekspeditsiooni poolt nähtud põliselanikke, keda peeti hiiglasteks. Tänapäeval usutakse, et Magellani kirjeldatud „Patagónid” olid peamiselt teatud Tehuelche’i hõimud; nende keskmine pikkus oli ajalooliste hinnangute järgi umbes 180 cm (~5′11″), võrreldes tolleaegsete hispaanlaste ligikaudu 155 cm (~5′1″) pikkusega.

Loodus ja kliima

Patagoonia kliima on mitmekesine ja tugevalt mõjutatud kõrgustest ja asukohast ookeani suhtes. Läänemaa Andidest läänemaa poole on niiskem ja leidub metsi ning rohelisi orge, samas kui Ida-Patagoonia on Andide tuuletõke tõttu kuiv – moodustades laiad stepid ja isegi kõrbealasid. Piirkonda iseloomustavad tugevad lääne‑põhised tuuled (Patagoonia vindsüsteemid), niisked õhumassid läänerannikul ning külmad talved ja jahutavad suved.

Maastikud ja geoloogia

Geoloogiliselt on Patagoonia mitmekesine: seal on vanu sedimente ja paekivi paljanduvaid klinte, vulkaanilisi settekihi­meid ning sügavaid fjorde ja liustikke, mis on kujunenud viimase jääaja liustike tegevuse tulemusena. Tuntuimad glatsiaalsed vaatamisväärsused on näiteks Perito Moreno liustik Argentiina põhjaosas ja Tšiili rahvuspargid, kus liustike ees on sinakad jääkamakad ja lõputu lumi.

Taimestik ja loomastik

Patagoonia elustik varieerub oluliselt: lääne metsades domineerivad mõõdukalt vihmapuud ja Andide metsad, ida poole liikudes kasvab madalate rohttaimede ja põõsastega stepp ehk pampa. Tuntud liigid ja grupid:

• imetajad: guanaco, puma (mountain lion), mara (Patagoonia jänes), nahanahkmõõgahiir ja teised;
• linnud: Andide kondor, rägastikukanad, hõbekajakad ja suured parved merelinnu, samuti pingviinikolooniad rannikualadel;
• mereloomad: vaalad, orkad, merilõvid ja hülged, eriti looduskaitsealadega piiritletud rannikul.

Inimene ja ajalugu

Algsed asukad olid erinevad põlisrahvad (sh Tehuelche, Mapuche ja sellega seotud hõimud), kelle eluviisid ulatusid jahist ja kogumisest kuni kalapüügi ning karjakasvatuseni. 16. sajandil saabunud eurooplased — eesotsas Magellaniga — andsid piirkonnale nime ja tõid kaasa uusi kultuurilisi ja demograafilisi muutusi. 19. sajandil tõi kolonisatsioon kaasa karjakasvatuse laienemise (gaucho kultuur), piirimuudatused ja sisserändajaid Euroopast. Tänapäeval on Patagoonia hõredalt asustatud; olulised tegevusalad on karjakasvatus, kalandus, kaevandamine ja kasvav turismisektor.

Kaitse ja turism

Patagoonia on oluline loodus- ja maastikukaitse piirkond — seal asuvad mitmed rahvuspargid ja looduskaitsealad, näiteks Tšiili Torres del Paine ning Argentiina Los Glaciares. Turism on kasvav majandusharu: matkamine, ronimine, kalapüük, linnuvaatlus ja liustike külastused on populaarsed tegevused. Samas on kaitseüülesanded keerulised: kliimamuutus, liustike sulamine, elupaikade erosioon ja tööstuste mõju nõuavad rahvusvahelist koostööd.

Kuidas Patagooniat külastada

Reisides tuleks arvestada pikkade vahemaade, sageli kehvade teede ja muutlike ilmadega. Populaarsed sihtkohad hõlmavad Bariloche ümbrust, El Chaltén’t ja Ushuaia’t lõunas, samuti Tšiili lõunaranniku rahvusparke. Paljud reisijad kombineerivad auto- või bussireise (estancias ja Ruta 40 Argentiinas) ning organiseeritud matkareise. Enne reisi tasub uurida kliimahooaegu, liustike juurdepääsu ja kohalikke looduskaitsenõudeid.

Patagoonia on oma vaatemängulise looduse, eripärase elustiku ja rikka ajaloo tõttu üks Lõuna-Ameerika silmapaistvamaid piirkondi — seda nii teadusliku huvi, kultuurilise väärtuse kui ka seiklusliku turismi seisukohalt.

Loomad

Guanaco, puuma, patagoonia rebane, patagoonia seanokk ja magellani tuco-tuco on Patagoonia tasandike kõige levinumad imetajad. Samuti on seal palju linde. Mõned neist on lõunakarakara, austraalia papagoid ja rohelise seljaga tulekurgid. Veelindude hulka kuuluvad Tšiili flamingo, kõrgelähedane hani ja aurupardid.

Tuntud mereelustiku hulka kuuluvad lõunapoolne vaal, magellani pingviin, vaal ja elevandihüljes. Valdési poolsaar on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud, kuna see on oluline looduskaitseala.

·        

Perito Moreno liustik

·        

Bariloche

·        

Ushuaia

·        

Valdes

Guanacos Torres del Paine lähedal.

Otsing