Diplodocidid (Diplodocidae) — pikad sauropoodid: Diplodocus ja Supersaurus
Avasta Diplodocidid — hiiglaslikud sauropoodid nagu Diplodocus ja Supersaurus, kuni 34 m pikad, nende toitumine, anatoomia ja alamperekondade eripärad.
Diplodocidid ehk Diplodocidae ("topeltpalkide" — ladinapärasest nimest tulenev tõlkevariant) on sauropoodide rühm dinosauruste seas. Sellesse perekonda kuuluvad mõned pikimad maismaal liikunud imetlusväärsed loomad, näiteks Diplodocus ja Supersaurus, kellest suuremad isendid võisid ulatuda ligi 30–34 meetrini.
Anatoomia ja suurused
Diplodocidide kehaehitus on iseloomulik: väga pikad kaelad ja ülestõstetud sabad, tähenduslikult kergitatud, suure hulga õhuruumidega (pneumaatilised) selgroolülid ning massiivsed, postitaolised jalad, mis kandsid nende suurt raskust. Neile omased olid tihvtilaadset ehk varrekujulised hambad vaid kaela esiosas ja suus esiosas — see hambatüüp sobis puude ja põõsaste okstelt lehtede ära rebimiseks, mitte tugevaks närimiseks.
Toitumine ja seedimine
Nad toitusid peamiselt taimestikust: hammaste abil rebiti okstelt lehti ning suurema osa lõplikust peenmurdmisest tegid toitumise abivahendina kasutatud gastrolüüdid (kivid seedekulgla või maos) ja mikroobne fermentatsioon. Diplomaatiliselt öeldes lagundasid seedetraktis elavad bakterid tselluloosi ja muud taimekiu komponendid ning toitained imendusid edasi seedekanalis. Samuti on leitud diplodocidide fossiilsetes paikades gastrolüüte ja koprolüüte, mis toetavad ideed pika ja efektiivse mikrobifestersiooniga seedesüsteemi olemasolust.
Säilmed ja levik
Diplodocidide fossiile leidub peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika ning osa leidusid ka Euroopas ja Aafrikas; kõige tuntumad leiukihid on näiteks Morrisoni kiht (Lääne-Ameerika, varane hiline Jurassik). Nende ajastu oli peamiselt hiline Jurassik (umbes 160–145 miljonit aastat tagasi), kuigi mõningad sugulased ja suguseltsilised rühmad eksisteerisid ka muudel ajaperioodidel.
Sotsiaalne käitumine ja liikumine
Kuigi otsekoheseid tõendeid rühmakäitumise kohta on piiratumalt, viitavad leidud (nt mitme individuaalse isendi ühised matmispaigad) sellele, et diplomodociidid võisid elada väikeste gruppidena või karjadena. Neil olid tugevalt lülisamba ülesehitused, mis koos õhuruumidega võimaldasid suhteliselt kerget, kuid jäika kaela- ja sabastruktuuri; sabad võisid mõnel liigil toimida tasakaalustajana või kaitsevahendina (on arutlusi, et mõned sabad suutsid tekitada kiireid löögilaineid või isegi "piiksuva" efektiga, kuid see jääb osaliselt teoreetiliseks).
Süsteemaatika
Diplodocidid jagunevad peamiselt kahele alamperekonnale:
- Diplodocinae: Diplodocus ja teised pikad, sihvakad vormid.
- Apatosaurinae: Apatosaurus ja teised karskemad tüübid.
Erinevused alamperekondade vahel ilmnevad eelkõige kehaehituses: Diplodocinae liikmed olid tavaliselt pikema ja õhema kehaehitusega, peaaegu nö nöörsaba ja väga venitatud kaelaga, samas kui Apatosaurinae olid robustsemad, lühema kaela ja massiivsema kerega.
Diplodocidide sugulusrühmast laiemalt kuuluvad nad diplodokoidide hulka, mille lähedased rühmad hõlmavad näiteks teisi pikakaelalisi sauropoode. Teised suured sauropoodirühmad, nagu brachiosaurused ja lõpuks hilisemad titanosaurused, esindasid teisi evolutsioonilisi suundi sauropoodide mitmekesisuses — mõned neist arenesid diplodocididest erinevatel radadel ja jäid Maani kauemaks ajalooks kui diplodocidid.
Miks nad on olulised?
Diplodocidid annavad paleontoloogiale väärtuslikku teavet suurte maismaal liikuvate loomade anatoomiast, kehakoormuse ja lihasüsteemi lahendustest, samuti taimekoosluste ja keskkondade kohta hilises Jurassikus. Nende hästi säilinud fossiilid — nimmelülid, kaelalülid, koljud ja mõnikord täielikumad skeletid — võimaldavad teadlastel uurida sauropoodide bioloogiat, liikumist ja ökoloogilist rolli tol ajal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on diplodotsid?
V: Diplodotsiidid on sauropoodide dinosauruste rühm, mis on tuntud oma pikliku keha poolest.
K: Mis on nime "Diplodocidae" tähendus?
V: Nimi "Diplodocidae" tähendab "topeltpalk", viidates nende topeltpalkidega sabaluudele.
K: Kui pikaks võisid Diplodocus ja Supersaurus ulatuda?
V: Diplodocus ja Supersaurus võisid ulatuda kuni 34 meetri pikkuseks.
K: Kuidas Diplodocidad toitusid?
V: Diplodokiidid toitusid lehtedest, kasutades lehtede riisumiseks okstelt oma tihvtitaolisi hambaid ja gastrolüütidega, mis aitasid lihvimisprotsessis kaasa.
K: Milline on bakterite roll Diplodokiidide seedimises?
V: Bakterid Diplodocidide maos lagundasid lehtede tselluloosi ja toode imendub edasi seedekanalis.
K: Millised on diplodokiidide kaks alamperekonda?
V: Diplodokiidide kaks alamperekonda on Diplodocinae ja Apatosaurinae, kusjuures Diplodocus ja teised pikad, sihvakad vormid kuuluvad esimesse, Apatosaurus ja teised kopsakad tüübid aga teise.
K: Milline on Diplodocideede ja brachiosauruste suhe?
V: Diplodokiidid on suguluses brachiosaurustega, kes on pandud sõsarperekonda. Palju hilisemad titanosaurused olid viimane sauropoodide rühm Maal.
Otsige