Saltasaurus: soomustega titanosauride sauropood — määratlus ja faktid

Saltasaurus oli suur taimesööja dinosaurus, millel oli piklik kael ja luised soomusplaadid kehal. See oli titanosauriidi tüüpi sauropood, mis elas hiliskreekaajal, umbes 83–79 miljonit aastat tagasi. Fossiile on leitud Argentinas.

See oli esimene sauropoodide sugukond, kelle nahale oli paigaldatud luustikuplaatidest koosnev soomus. Väikseid luiseid plaate (mida nimetatakse osteodermideks, mis on tänapäeva krokodillide tunnus) on hiljem leitud ka teistelt titanosaurustelt.

Avastamine ja nimi

Saltasaurus loricatus kirjeldati esmakordselt 1980. aastal paleontoloogide José Bonaparte ja Jaime Powell'i poolt. Nimi Saltasaurus tuleneb Argentina provintsi nimest Salta, kust enamik leitud fragmente pärineb; liiginimi loricatus tähendab ladina keeles «rüügaetud» või «soomustatud», viidates looma kaitseplaatidele.

Mis tehti leitud fossiilist?

Leitud jäänused hõlmavad selgroolülisid, jäsemete luid, ribisid ning peamiselt aga osteoderme — erineva suuruse ja kujuga luuplaatide kogumit, mis olid leidmise hetkel paleontoloogias tähelepanuväärne leid. Osteodermid kinnitasid, et vähemalt mõned sauropoodid kandsid tõelist luust kaitserüüti, mis muutis varasema arusaama sauropoodide ainulaadsest «paljast» nahast.

Suurus ja välimus

Saltasaurus oli sauropoodide seas suhteliselt väike kuni keskmise suurusega. Selle pikkuseks hinnatakse ligikaudu 8–12 meetrit ja massiks mõningates hinnangutes mõni tonn kuni umbes 5–7 tonni. Nagu teised sauropoodid, oli tal pikk kael, suur kere ja paksud, sambakujulised jäsemed; tema hambad olid pigem sobivad taimekoorikute ja lehtede noppimiseks kui närimiseks.

Soomustuse (osteodermide) funktsioon

Osteodermidel võis olla mitu ülesannet:

• Kaitse: luukatted aitasid kaitsta nooremaid või haavatavamaid kehaosi suurte röövloomade rünnakute eest.
• Energia- ja mineraalivarud: mõned teadlased on arvanud, et osteodermid võisid toimida kaltsiumivaruna, mida looma organism võis rasketel aegadel mobiliseerida.
• Temperatuuri reguleerimine ja signaalimine: kuigi vähem tõestatud, võisid plaadid mängida rolli soojuse hajutamisel või liigi- ning vanuse- või sugulise tunnuse näitamisel.

Elupaik ja toitumine

Saltasaurus elas hiliskreekaaja vihmavarjamaadel ja põõsastikes Lõuna-Ameerikas, kus tema toiduks olid erinevad taimed — varased sõnajalgtaimed, okaspuud, madalad põõsad ja muu taimestik. Nagu teised sauropoodid, oli ta põhiliselt taimehaarimisega tegutsev herbivoor, kes tõenäoliselt toitus madalamast kuni keskmisest kõrgusest.

Tähtsus paleontoloogias

Saltasauruse avastamine oli tähtis, kuna see muutis käsitlust sauropoodide bioloogiast ja välimusest — näitas, et kõik sauropoodid ei olnud tingimata „palja” nahaga ja et kaitserüüd ja osteodermid võisid olla laialt levinud mõnes titanosaurusrühmas. Selle leid aitas sulatada kokku jooned tiranni-, karnivooride ja sauropoodide ökoloogias ning avardas arusaama hiliskreekaaja Lõuna-Ameerika fauna mitmekesisusest.

Kokkuvõte

Saltasaurus on näide väiksemast, soomustatud titanosaurist, kelle fossiilid Argentinast muutsid paleontoloogide arusaama sauropoodide välimusest ja ellujäämisstrateegiatest. Osteodermide esinemine tegi temast eriti huvitava objekti uurimaks, kuidas suured taimtoidulised dinosaurused kohanesid röövloomade, keskkonna ja toiduga seotud väljakutsetega.

Otsing