Merekrokodill (Crocodylus porosus) – suurim roomaja, levik ja eluviis
Merekrokodill (Crocodylus porosus) on suurim elusroomaja ja üks maailma võimsamaid kiskjaid. Nad ei ole kahepaiksed, vaid roomajad (roomajatest). Kaalult võivad suured isased jõuda üle 1 000 kg ja pikkuselt ulatuda tavaliselt 4–6 meetrini; erakordsete isendite pikkuseks on registreeritud üle 6 meetri. Mõnikord võrreldakse nende suurust teiste suurte mereloomadega, nagu elevandihüljest ja morsot, kuid krokodill on suurim tänapäevane roomaja.
Kirjeldus
Merekrokodillil on paks, soomuseline keha, tugev saba ja laiahammastega lõuad. Nahal on luid moodustavad osteodermid, mis annavad sellele tugeva kaitse. Isased on tavaliselt suuremad kui emased ja võivad kaaluda märkimisväärselt rohkem. Nad on külmaverelised, seega reguleerivad keha temperatuuri päikesevalguse ja veetemperatuuri abil.
Ajaloost ja taksonoomiast
Krokodillide sugukond on väga vana: nende esivanemate kivistised ulatuvad tagasi sadade miljonite aastate taha. Tänapäevane Crocodylus porosus on evolutsiooniliselt hästi kohastunud nii mage- kui ka mereveega eluks.
Levik ja elupaik
Merekrokodilli ehk lõunaranniku "saltie" leidub looduslikult eelkõige Põhja-Austraalias, Uus-Guineas ning mitmetel aladel Kagu-Aasia rannikualadel ja neid ümbritsevates vetes. Nad elavad peamiselt rannikulähedastes elupaikades: jõgedes, suudmealadel, soodes, rannas ning mõnikord ka avameres ja laguunides. Suured isendid liiguvad meres sageli pikaid vahemaid.
Eluviis ja söömisharjumused
Merekrokodill on peamiselt ambush-kiskja: ta varitseb veepiiril või vees ja ründab terava jõuga. Toiduks on kala, linnud, väiksemad ja suured imetajad (sh vees elavad või veepiiril liiguvad loomad) ning vajadusel ka surnud toidujäänused. Suurtest isenditest võib saada ka väga suureid saake — neid iseloomustab ülitugev lõuahoob ja võime uputada saaki enne söömist.
Ööpäevane aktiivsus võib varieeruda: sageli on nad aktiivsemad hämaruse ajal ja öösel. Päeval peavad nad päikesepaistel valmistumaks jahiks keha soojendamiseks.
Paljunemine
Emased ehitavad ranna- või liivavallide lähedusse pesad, kuhu nad munevad. Klambrid sisaldavad tavaliselt mitukümmend muna (sõltuvalt isendist 30–60). Haudumine sõltub temperatuurist: see võib kesta ligi 60–90 päeva ning soojus võib määrata poegade soo (temperatuur sõltuv sugu). Emad kaitsevad pesa ja aitavad pojad välja kaevata ning viivad need sageli vette, kus nad saavad esimestel nädalatel tugevat kaitset.
Pikkus, kaal ja eluiga
Keskmised mõõtmed sõltuvad soost ja elupaigast: emased jäävad enamasti väiksemaks (3–3,5 m), isased sageli 4–6 m. Suurte isendite kaal võib olla üle 1 000 kg. Merekrokodillid võivad looduses elada mitu aastakümmet; on teadajuhtumeid, kus nad on elanud üle 60–70 aasta vangistuses.
Kaitse, suhted inimestega ja ohud
Kuigi liigi globaalne seisund on paljudes piirkondades stabiliseerunud kaitsemeetmete tõttu, on lokaalsed populatsioonid endiselt ohustatud elupaikade kahanemise, ebaseadusliku küttimise ja inim-konfliktide tõttu. Inimesega kokkupõrked võivad olla ohtlikud — merekrokodill võib rünnata inimest veepiiril või vööstikus. Seetõttu on rannikualadel ja riveriäärsetes paikades oluline järgida kohalikke ohutusjuhiseid ning vältida ujumist või liikumist riskialadel.
Kokkuvõtlikult on Merekrokodill (Crocodylus porosus) võimas ja hästi kohastunud kiskja, kelle eluviis ja levik on tihedalt seotud rannikualade ja soode ökosüsteemidega. Nende kaitse ning inimeste teadlik käitumine ranniku- ja jõepiirkondades aitab vähendada konflikte ja säilitada liigi kohalikke populatsioone.
Kirjeldus
Soolakrokodill on suur roomaja, kelle pikkus on umbes 5 m (16 jalga). Isasloomad on suuremad kui emasloomad, mõned haruldased isendid on kuni 7 meetri pikkused. Teised usuvad veidi väiksema, 6,3 meetri (20,7 jala) suurusele. Nad võivad kaaluda kuni 1360 kg. Neil on võimas saba, mis aitab ujumisel. Neil on lai nina, mille suured soomused moodustavad kaks rida nende kaelal ja seljal.
Merekrokodillid on nüüd Austraalias kaitsealune liik. Kui aga inimest ähvardab oht, et teda rünnatakse, viiakse krokodill võimalike vigastuste vältimiseks ümber. Palju aastaid tagasi eksportis Austraalia krokodillide nahka. Aastatel 1945-1958 eksporditi üle 87 000 naha. Need muutusid nii napiks, et jahimeestel oli raske neid leida. Lääne-Austraalias võeti nad 1969. aastal, Põhja-Territooriumil 1971. aastal ja Queenslandis 1974. aastal kaitse alla. Nüüdseks on krokodillide küttimine ebaseaduslik. Nüüdseks on olemas farmid, kus kasvatatakse krokodille nahkade valmistamiseks, liha saamiseks ja Hiina ravimite jaoks.
Reproduktsioon
Merekrokodillid paljunevad märja aastaajal, Austraalias novembrist märtsini. Neil on keerukas paaritusrituaal, mille käigus nad hõõruvad oma pead ja keha kokku, enne kui nad vees paarituvad. Emane ehitab pesa taimedest, mille ta hammastega ära murrab ja seejärel tagajalgadega kokku surub. Emane krokodill võib korraga muneda kuni 60 muna. Need munad on suured ja kõva koorega. Nende koorumine kestab umbes kolm kuud. Kui temperatuur pesas on alla 32 kraadi, on krokodillilapsed emasloomad. Kui temperatuur on 32 ja 33 kraadi vahel, on beebid isased. Kui krokodillid kooruvad munadest välja, kannab ema neid oma suus vette. Ainult väga väike osa neist jääb looduses ellu ja kasvab täiskasvanud krokodillideks.
Käitumine
Merekrokodillid võivad olla ohtlikud (ja väga agressiivsed) nii inimestele kui ka teistele loomadele. Nad võivad liikuda väga kiiresti nii vees kui ka maismaal. Mõnikord võivad nad inimese tappa, kuid seda ei juhtu väga sageli. Tavaliselt on suure krokodillide aktiivsusega alade läheduses "Ujumine keelatud" märgid. Krokodillid võivad kuni tund aega väga liikumatult lamada. Nad suudavad hüpata kuni 2 m kõrgusele. Märtsis 1987 põrkas Toyota maastur kokku krokodilliga Cahill's Crossingi juures East Alligator Riveril. Krokodill lükkas mootorsõidukit oma sabaga teelt maha. Krokodillid võivad elada ka magevees. Teadlased on leidnud krokodille kuni 235 kilomeetri kaugusel merest.
Hoiatusmärk Queenslandis
Dieet
Soolase vee krokodillid võivad kaua aega ilma söömata olla. Kui neil on aeg süüa, püüavad nad kala, vähilaadseid, linde või karjatatavaid loomi, kes on tulnud vee äärde jooma.
