Harikrokodill
Merekrokodill (Crocodylus porosus) on suurim kõigist elusatest roomajatest. Nad on kahepaiksed, nad elavad merevees, jõgedes ja maismaal. Kaalult on ta kolmas suurim kahepaiksete loomade seas, pärast elevandihüljest (tavaliselt 2700 kg/6000 lb; 5 m või 16 jalga) ja morsot.
Krokodillid on iidne eluvorm, mille kivistised pärinevad 200 miljoni aasta tagusest ajast. Salties", nagu neid tavaliselt kutsutakse, leidub Põhja-Austraalias, Uus-Guineas, mõnes Kagu-Aasia osas ja neid ümbritsevates vetes. Nad elavad rannikulähedastes elupaikades: jõgedes, soodes, rannas ja mõnikord ka avameres.
Kirjeldus
Soolakrokodill on suur roomaja, kelle pikkus on umbes 5 m (16 jalga). Isasloomad on suuremad kui emasloomad, mõned haruldased isendid on kuni 7 meetri pikkused. Teised usuvad veidi väiksema, 6,3 meetri (20,7 jala) suurusele. Nad võivad kaaluda kuni 1360 kg. Neil on võimas saba, mis aitab ujumisel. Neil on lai nina, mille suured soomused moodustavad kaks rida nende kaelal ja seljal.
Merekrokodillid on nüüd Austraalias kaitsealune liik. Kui aga inimest ähvardab oht, et teda rünnatakse, viiakse krokodill võimalike vigastuste vältimiseks ümber. Palju aastaid tagasi eksportis Austraalia krokodillide nahka. Aastatel 1945-1958 eksporditi üle 87 000 naha. Need muutusid nii napiks, et jahimeestel oli raske neid leida. Lääne-Austraalias võeti nad 1969. aastal, Põhja-Territooriumil 1971. aastal ja Queenslandis 1974. aastal kaitse alla. Nüüdseks on krokodillide küttimine ebaseaduslik. Nüüdseks on olemas farmid, kus kasvatatakse krokodille nahkade valmistamiseks, liha saamiseks ja Hiina ravimite jaoks.
Reproduktsioon
Merekrokodillid paljunevad märja aastaajal, Austraalias novembrist märtsini. Neil on keerukas paaritusrituaal, mille käigus nad hõõruvad oma pead ja keha kokku, enne kui nad vees paarituvad. Emane ehitab pesa taimedest, mille ta hammastega ära murrab ja seejärel tagajalgadega kokku surub. Emane krokodill võib korraga muneda kuni 60 muna. Need munad on suured ja kõva koorega. Nende koorumine kestab umbes kolm kuud. Kui temperatuur pesas on alla 32 kraadi, on krokodillilapsed emasloomad. Kui temperatuur on 32 ja 33 kraadi vahel, on beebid isased. Kui krokodillid kooruvad munadest välja, kannab ema neid oma suus vette. Ainult väga väike osa neist jääb looduses ellu ja kasvab täiskasvanud krokodillideks.
Käitumine
Merekrokodillid võivad olla ohtlikud (ja väga agressiivsed) nii inimestele kui ka teistele loomadele. Nad võivad liikuda väga kiiresti nii vees kui ka maismaal. Mõnikord võivad nad inimese tappa, kuid seda ei juhtu väga sageli. Tavaliselt on suure krokodillide aktiivsusega alade läheduses "Ujumine keelatud" märgid. Krokodillid võivad kuni tund aega väga liikumatult lamada. Nad suudavad hüpata kuni 2 m kõrgusele. Märtsis 1987 põrkas Toyota maastur kokku krokodilliga Cahill's Crossingi juures East Alligator Riveril. Krokodill lükkas mootorsõidukit oma sabaga teelt maha. Krokodillid võivad elada ka magevees. Teadlased on leidnud krokodille kuni 235 kilomeetri kaugusel merest.
Hoiatusmärk Queenslandis
Dieet
Soolase vee krokodillid võivad kaua aega ilma söömata olla. Kui neil on aeg süüa, püüavad nad kala, vähilaadseid, linde või karjatatavaid loomi, kes on tulnud vee äärde jooma.
