Liivalised
Liivalised on lamedate, hauduvate merisiilide liigid, mis kuuluvad seltsi Clypeasteroida. Echinarachnius parma, tavaline liivalõhe, on laialt levinud põhjapoolkeral, alates loodete vahelisest vööndist kuni märkimisväärse sügavuseni. Liivadollareid leidub parasvöötmes ja troopikas, kuid mitte Suurbritannias. p76
Kõigil liivakarpidel on jäik skelett, mida nimetatakse testiks. See on tüüpiline valge ketas, mida leidub randades. Elusloomadel on testil liikuvatest ogadest koosnev nahk. Liikumine toimub okaste toimel. Nagu teistelgi merisiilidel, on ka liivadolleritel viis paarilist pooririda. Poorid on paigutatud kroonlehtedena. Need poorid on augud endoskeletis, mille kaudu kehast väljuvad gaasivahetuseks kasutatavad torujalad.
Kirjeldus
Elavatel liivakarpidel on kogu keha katvad väikesed ogad. Need on pehmemad ja palju lühemad kui merisiilil. Nagu kõigil okasnahksetel, on ka liivadolleritel torujalad. Neid ei kasutata liikumiseks, vaid lihtsalt hingamiseks. Liivalõhe torujalad paistavad tegelikult liivalõhe ülaosast välja. Liivadollari testil on tavaliselt muster, mis näeb välja nagu lille kroonlehed. See muster koosneb paljudest pisikestest aukudest ja just nende aukude kaudu tulid liivadollari torujalad välja, kui ta oli elus.
Liivalõhe kasutab oma pisikesi ogasid liikumiseks ja liiva sisse kaevamiseks. Sageli teeb ta seda selleks, et end liiva sisse matta. Mõnikord kaevab liivalõhe end vaid osaliselt liiva sisse ja tõuseb lõpuks liiva seest välja, seistes külili.
Liivadollari alumisel küljel on keskelt, kus on suu, välja ulatuv tähtede muster. See tähemuster koosneb soontest, mida nimetatakse toiduribadeks. Liivadollarid filtreerivad liiva ja vett, püüdes planktonit ja muid asju oma ogade külge. Seejärel liigutavad okastraadid sädemete abil toitu toidurõngasse ja toit liigub toidurõngast mööda toidurõngast alla suhu. Selle toit koosneb vähilaadsete vastsetest, väikestest koprapoodidest, kahepaiksetest, vetikatest ja detriitidest.
Selle liivakivi testi lillekuju näitab, kust torujalad välja ulatuvad.
Elustiil
Liivamari on kõige spetsialiseeritumad merisiilid. Kõik nende tunnused on kohanenud kaevumise jaoks. Nad elavad vahetult liiva all, kas tasasel või nurga all. Nurga all hoiavad nad oma serva vastassuunavoolule suunatud, arvatavasti selleks, et püüda toitu. Selle suurepärase elupaiga on hõivanud teised merisiilide rühmad. Südamesiilid, üks teine seltskond, on veelgi tõhusamad kaevandamisel.p76 Liivamari võib elada kuni 10 aastat.
Värvid
Enamik elusatest liivakarpidest on tumedat värvi, näiteks pruunid või lillad. Nende tumedam värvus aitab neil varjuda, peitudes kergesti liiva või mudas või merepõhjas. Liivadollari testidel ei ole harjaseid ja torujälgi ning päikese tõttu muutuvad nad tavaliselt valgeks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on liiva dollarid?
V: Liivamollased on lamedate ja hauduvate merisiilide liik, mis kuulub seltsi Clypeasteroida.
K: Mis on liivamari teaduslik nimetus?
V: Liivalõhe teaduslik nimi on Echinarachnius parma.
K: Kus leidub liivaluidet?
V: Liivadollareid võib leida parasvöötmes ja troopikas, kuid mitte Suurbritannias.
K: Mis on liivadollari test?
V: Test in Sand Dollars on jäik skelett, mida tuntakse valge kettana ja mida leidub rannas uhutud rannas.
K: Milline on liivakollete nahk?
V: Sand Dollars'i nahk koosneb liikuvatest tüvedest, mille kaudu toimub liikumine nende toimel.
K: Mitu paarilist pooririda on libanukkidel?
V: Liivamannadel on viis paarilist pooririda, mis on paigutatud kroonlehtedega sarnasesse mustrisse.
K: Milline on liivakannude pooride funktsioon?
V: Liivamari poorid on perforatsioonid endoskeletis, mille kaudu gaasivahetuseks kasutatavad torujalad kehast välja ulatuvad.
