Liivadollarid (Clypeasteroida) — lamedad, hauduvad merisiilid

Liivadollarid (Clypeasteroida) — lamedad, hauduvad merisiilid: avasta nende valge test, liikumine okastega ning levik parasvöötmes ja troopikas.

Liivadollarid on lamedate, hauduvate merisiilide liigid, mis kuuluvad seltsi Clypeasteroida. Üks tuntumaid liike on Echinarachnius parma, tavaline liivadollar, mis on laialt levinud põhjapoolkeral alates loodete vahelisest vööndist kuni märkimisväärse sügavuseni. Liivadollarid esinevad nii parasvöötmes kui troopikas; enamik liike ei ole levinud Suurbritannias. ^p76

Morfoloogia ja anatoomia

Kõigil liivadollaritel on jäik skelett, mida nimetatakse testiks. Test on tavaliselt lame, ümmargune või ovaalne ja koosneb liitunud kaltsiumkarbonaadist plaatidest. Testi pinnal on sageli nähtav viis kroonlehekujuliselt paigutatud ambulakraalsektorit ehk petaloidi, mis on osa liikuva gaasivahetuse süsteemist. Elusloomadel katab testi pehme kiht, mille küljes on lühikesed liigutatavad oinad — need aitavad liikumisel, haudumisel ja toitainete kogumisel.

Elupaik ja eluviis

Liivadollarid elavad peamiselt liivasel või mudaalusel ning sageli osaliselt liiva sisse haudunult. Nad liigutavad end pehme ogarüü taolise katte ja torujalgade abil; pinnal või liiva sees liikudes pühivad ogad ja ripsmed toiduosakesi ambulakraalse kanalini. Enamik liike on settekuluta sööjad (detritivoorid) või filtreerijad, kes tarbivad peeneid orgaanilisi osakesi, mikrovetikad ja muud mikroskoopilist toitu.

Seedimine ja hingamine

Liivadollaritel asub suu test’i all, keskel; liigiti võib olla erinev areng Aristotle'i laternäärist (hambasüsteem), mis mõnel liigil on reduseeritud. Nagu teistelgi merisiilidel, on ka liivadollaritel viis paarilist pooririda. Poorid on paigutatud kroonlehtedena. Need poorid on augud endoskeletis, mille kaudu kehast väljuvad gaasivahetuseks kasutatavad torujalad. Torujalad (tube feet) aitavad ka toidu transportimisel ja häidustundlikkuse tagamisel pehme keskkonna suhtes.

Paljunemine ja areng

Enamus liivadollaritest paljunevad suguliselt: sugurakud vabanevad veekogusse, kus toimub viljastumine. Viljastunud munast areneb tavaliselt planktoniline larva (pluteus), mis läbib mitmeid arenguetappe enne metamorfoosi ja settimist kõdunevasse elukeskkonda, kus kujuneb täiskasvanud lameda testiga organism. Paljunemine võib olla hooajaline ja tihti seotud vee temperatuuri ning toidukoguse muutustega.

Ökoloogiline roll ja inimtegevus

Liivadollarid mängivad olulist rolli merepõhja ökosüsteemides: nad segavad setet läbi haudumise ja toitmise, abistavad orgaanilise aine lagundamist ning on toiduks mitmetele kaladele ja krabidele. Testid, mis jäävad randa pärast loomade surma, on populaarsed loodusehuviliste seas ning neid kasutatakse sageli õpetlikel eesmärkidel. Inimtegevus — näiteks reostus ja elupaikade häirimine — võib mõjutada nende populatsioone, nagu ka kliimamuutus, mis muudab merekeskkonna tingimusi.

Fossiilne tähtsus

Liivadollarite jäigad testid säilivad suhteliselt hästi fossiilidestus, mistõttu neil on oluline koht paleontoloogias. Fossiilsed liivadollarid aitavad rekonstrueerida varasemaid meresüsteeme ja settekeskkondi.

Kuigi liivadollarid võivad esmapilgul tunduda lihtsad, on nende morfoloogia ja käitumine hästi kohastunud eluviisiga liivasel merepõhjal ning nad on huvipakkuvad nii teadlastele kui loodushuvilistele.

Kirjeldus

Elavatel liivakarpidel on kogu keha katvad väikesed ogad. Need on pehmemad ja palju lühemad kui merisiilil. Nagu kõigil okasnahksetel, on ka liivadolleritel torujalad. Neid ei kasutata liikumiseks, vaid lihtsalt hingamiseks. Liivalõhe torujalad paistavad tegelikult liivalõhe ülaosast välja. Liivadollari testil on tavaliselt muster, mis näeb välja nagu lille kroonlehed. See muster koosneb paljudest pisikestest aukudest ja just nende aukude kaudu tulid liivadollari torujalad välja, kui ta oli elus.

Liivalõhe kasutab oma pisikesi ogasid liikumiseks ja liiva sisse kaevamiseks. Sageli teeb ta seda selleks, et end liiva sisse matta. Mõnikord kaevab liivalõhe end vaid osaliselt liiva sisse ja tõuseb lõpuks liiva seest välja, seistes külili.

Liivadollari alumisel küljel on keskelt, kus on suu, välja ulatuv tähtede muster. See tähemuster koosneb soontest, mida nimetatakse toiduribadeks. Liivadollarid filtreerivad liiva ja vett, püüdes planktonit ja muid asju oma ogade külge. Seejärel liigutavad okastraadid sädemete abil toitu toidurõngasse ja toit liigub toidurõngast mööda toidurõngast alla suhu. Selle toit koosneb vähilaadsete vastsetest, väikestest koprapoodidest, kahepaiksetest, vetikatest ja detriitidest.

Selle liivakivi testi lillekuju näitab, kust torujalad välja ulatuvad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on liiva dollarid?

K: Mis on liivamari teaduslik nimetus?

K: Kus leidub liivaluidet?

K: Mis on liivadollari test?

K: Milline on liivakollete nahk?

K: Mitu paarilist pooririda on libanukkidel?

K: Milline on liivakannude pooride funktsioon?

Otsing