Südame-ehhinoidid (Loveniidae) — Echinocardium ja kaevuvad merisiilikud

Südamesiilid (Loveniidae) — Echinocardium: kaevuvad merisiilikud liivarandadel, eripärased torged ja kleepuvad torujalad. Avastage nende eluviisid, kohastumused ja roll mererannas.

Südamesiilid on kaevuvad ehhinoidid, kelle keha on sageli südame- või südamekujuline ja kohandunud eluks liivases või mudases settes. See eluviis on mõneti sarnane liivalõhede omaga, kuid südamesiilid kuuluvad hoopis teise taksonoomilisse rühma. Südame-ehhinoidid grupi moodustavad peamiselt perekonda Loveniidae ning nad asuvad ordu Spatangoida raames (Spatangoida).

Morfoloogia ja kohastumused

Echinocardium liikide ja teiste loveniidide iseloomulik tunnus on lamedalt südamekujuline kestastruktuur, pehmed ja tihedalt paiknevad torked (spiinid), ning kleepuvad torujalad (podia), mida kasutatakse nii liikumiseks kui ka toidu transportimiseks suu suunas. Ülaosale paiknevad sageli petaloidsed ambulakraalsed mustrid, mis aitavad gaasivahetusel ja veevoolu suunamisel. Kest (test) on tavaliselt kaetud peene kihiga setet ja spine, mis aitavad varjuda ja kaevata.

Eluviis ja toitumine

Südamesiilid on peamiselt deponeerivad ehk filtreerivad toitujad — nad söövad orgaanilist materjali, mikroskoopilisi organisme ja lahtist setet, mida torujalgade ja söötkanalite abil suu suunas liigutatakse. Mõned liigid tekitavad settesse keerulisi kanalivõrgustikke või hoiavad pinnaga ühendust väikese avause või torukujulise moodustise abil, et saada hapnikurikka vett ja toitumiseks vajalikku materjali. Nad võivad kaevuda mitu korda oma keha kõrgusest sügavamale, säilitades samas kontakti pinnaga hapniku ja toidu saamiseks.

Levik ja elupaik

Südamesiilid elavad enamasti liivastel ja mudastel põhjasubstraatidel, alates madalast rannavööndist kuni sügavamate kaldaveteni. Näiteks Echinocardium cordatum on tavaline Briti liivarandadel ja laialt levinud põhjaveekogudes ning on tuntud ka teiste Euroopa rannikute ja mõnede maailmamere piirkondade populatsioonide poolest (Echinocardium viide).

Paljunemine ja elutsükkel

Nagu teistel ehhinoididel, toimub paljunemine tavaliselt välisviljastamise teel: isendid vabastavad vette mune ja seemneid, mis viljastuvad ning arenevad planktoonseteks larvadeks (nt pluteus). Larvaalne faas võib varieeruda pikkuse poolest olenevalt liigist ja keskkonnatingimustest; lõpuks toimub metamorfos ja noor isend asustab settes elava eluviisi.

Ökoloogiline roll ja kaitse

Südamesiilid mängivad olulist rolli merepõhjade bioturbatsioonis — nad segavad ja õhutavad setet, mõjutades sedimenti mikrobioloogilist koostist ning hapnikutaset. Nad on ka toiduks erinevatele kiskjatele, nagu kalad, krabid ja mõned meritähed. Üldiselt ei ole enamik loveniididest laialdaselt ohustatud, kuid nende seisund sõltub kohaliku elupaiga kvaliteedist (nt reostus, rannauuringud ja settemuutused võivad populatsioone mõjutada).

Kuidas neid märgata

Rannal võib südamerändureid kohata kas pehmes setes end peidus olevatena või pesitsetud testide (kestad) kujul, mis võivad taganeda kaldale pärast tormilisi perioode. Kui otsida elusat isendit, tasub tähele panna värskeid väikseid augukesi või pinnaväljaulatusi liivas — need tähistavad tihti peidus oleva organismi asukohta.

Lisamärkus: Echinocardium on heaks näidisliigiks, mida kasutatakse nii populatsiooni-ökoloogia kui ka arengubioloogia uuringutes; nende anatoomia ja eluviisid annavad väärtuslikku infot merekeskkonna protsesside kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on südamekuradia?

K: Mille poolest sarnaneb südame-kiilide eluviis liivalõhede eluviisiga?

K: Milline on liivarandades leiduv tavaline Briti südamesiil?

K: Kuidas südame-kiilid edastavad toitu oma soolestikule?

K: Kui palju võivad südame-IIilid kaevuda võrreldes oma pikkusega?

K: Kuidas hoiavad südame-kiilid ühendust pinnaga hapnikurikka vee ja toidu saamiseks?

K: Mis juhtub südame-tiiglite spikulaaridega?

Otsing