Kiivermesirohi (Lichenostomus melanops cassidix) – ohustatud Victoria lind
Kiivermesirohi (Lichenostomus melanops cassidix) — ohustatud Victoria lind, reliktne populatsioon vaid Yellingbos. Tutvu liigi ajaloo, ohustuste ja kaitsealgatustega.
Kiivermesirohi, Lichenostomus melanops cassidix, on ohustatud linnuliik. Austraalias Victoria osariigis asuvas Yellingbo looduskaitsealal on säilinud vaid väike reliktne populatsioon. Kiivermesirohi sai 1971. aastal Victoria osariigi ametlikuks linnu embleem.
Kuulus ornitoloog John Gould kirjeldas seda lindu esmakordselt eraldiseisva liigina, andes sellele 1867. aastal nime Ptilotis cassidix. Tänapäeval käsitatakse seda kui üht kolmest alamliigist, mis kuuluvad kollatillukeste rühma (Lichenostomus melanops). Teised alamliigid ei ole niivõrd ohustatud.
Kirjeldus
Kiivermesirohi on keskmise suurusega laululind, kellel on eristuv kollakas-tumedate laikudega peas—see „kiiver“ ongi põhjuseks eestikeelsele nimele. Sulestik on üldiselt kollakas-kreemjas ning tiibadel ja sabal sagedasti tumedamad jooned. Pea- ja näopiirkonna värvused ning eriline noka-kuju on sobitatud õietolmutoidulisele elupaigale ning võimaldavad linnul kergesti ligi pääseda nektari ja väikeste putukate juurde.
Elupaik ja levik
Liik on rangelt lokaalne — looduslikud populatsioonid on piiratud niiskete eukalüpti- ja põõsastikualadega Yellingbo piirkonnas Victoria osariigis. Need elupaigad on tekkinud jõekallaste ja märgala serva tihedate põõsaste tingimustes, kus leidub rikkalikult õisi ning putukaid, mida linnud toituvad. Tänu elupaikade lõhestumisele ja hävimisele on loodusliku leviala pindala aastakümneid vähenenud.
Eluviis ja toitumine
Kiivermesirohi on peamiselt nektari- ja putuktoiduline. Ta otsib toitu õitest, lehtedelt ja koore vahelt, süües nektarit, väiksemaid putukaid ning lerpe (magusaid putukaeritisi). Linnud võivad olla territoriaalsed, eriti pesitsusajal, ja neid võib näha paari- või väikestes rühmades liikumas tihedas põõsastikus.
Paljunemine
Pesitsusajal moodustavad kiivermesirohi paarid territooriumipõhise sideme. Pesad ehitatakse tavaliselt põõsaste oksakõverikku või puudesse, kus haudumine kestab paar nädalat. Üksikud pesakonnad annavad tavaliselt 2–3 muna; pojad saavad pesas vanemalt hoolt mitu nädalat, enne kui iseseisvaks muutuvad. Väike populatsioon ja elupaikade killustumine mõjavad pesimist ning poegade säilimist.
Ohud
- Elupaikade kadumine ja killustumine: intensiivne maakasutus, metsaraied ja niisutussüsteemide muutused on vähendanud sobiva elupaiga hulka.
- Invasiivsed liigid ja kiskjad: kodukassid, rebased ja mõningad võõrliigid konkurentidena või kiskjatena suurendavad riske.
- Väike populatsioon: piiratud geneetiline mitmekesisus ja juhuslikud sündmused muudavad liigi vastuvõtlikumaks väljasuremisohule.
Kaitse ja taastamine
Selle alamliigi kaitse hõlmab elupaikade taastamist, järelevalveprogramme, aretus- ja ümberasustamisprojekte ning kogukonna- ja maaomanike kaasamist. Kaitsealad, nagu Yellingbo looduskaitseala, mängivad päästvat rolli, säilitades järelejäänud elupaiku. Aretusprogrammid ja uuesti sisseviimised aitavad suurendada isendite arvu ning vähendada väljasuremisriski.
Kokkuvõte
Kiivermesirohi (Lichenostomus melanops cassidix) on silmatorkav ja väga piiratud levikuga alamliik, mille jätkusuutlikkus sõltub otseselt elupaikade kaitsmisest ja aktiivsetest taastamistöödest. Oma ajaloolise sideme ning staatuse tõttu Victoria osariigi embleemina on ta saanud ka laiemat avalikku tähelepanu ja toetust säilitustegevusteks.
Kus lind elab
Seda lindu leidub ainult viie kilomeetri pikkuses metsas kahe oja ääres Yellingbo looduskaitsealal, 50 km Melbourne'ist ida pool. Bunyip State Parki loodi kaitseala vangistuses kasvatatud lindude vabastamiseks. 2003. aastal oli looduses 103 isendit ja 20 pesitsevat paari, samuti 34 lindu vangistuses Healesville'i kaitsealal. 2009. aasta Viktoria põlengud põletasid Bunyip State Parki linnukoloonia 200 meetri ulatuses. Kui tulekahjud jõudsid ka Healesville'i kaitseala lähedale, tuli vangistuses peetavad linnud viia Melbourne'i loomaaeda. Kuid 28. aprillil 2009 vabastati 13 vangistuses kasvatatud lindu tagasi loodusesse. Looduses elavate lindude arv on nüüd arvatavasti 113.
Enne vangistuses kasvatamise programmi alustamist oli looduses alles umbes 50-60 lindu. Linnud on kasvatatud Healesville'is ja Sydney Taronga Parki loomaaias.
Kirjeldus
Kiivermett on umbes 20 cm (8 tolli) pikk. Nende värvus võib olla mustast kuni oliivroheliseni. Neil on peas kollane laik.
Mida nad söövad
Kiivermettjad söövad mannat, mis on nagu mõnede eukalüptipuude mahl. Nad söövad ka eukalüptide õitest saadavat nektarit ning väikseid putukaid ja ämblikke.
Kiivrimees päästab kiivrimees
Selle linnu väljasuremise vältimiseks tehakse mitmeid asju. Üks neist on vangistuses kasvatamise programm, mille raames kasvatatakse linde Healesville'is ja Toronga pargis. Kui nad saavad piisavalt vanaks, 6-8 kuu vanuseks, pannakse nad loodusesse, kus nad loodetavasti hakkavad pesitsema. Metsaaladele istutatakse õigeid puid ja taimi, et pakkuda lindudele toitu ja varju. Seda tehakse nii eramaal kui ka riiklikes parkides. Samuti istutatakse väikseid põõsasalasid koridoridega, et linnud ei jääksid ühte väikesesse piirkonda kinni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kiivritega meepeenar?
V: Kiivrimees on ohustatud linnuliik.
K: Kus leidub väike populatsioon kiivrimeeslindu?
V: Kübarameesliblika väike populatsioon asub Yellingbo looduskaitsealal Victoria osariigis Austraalias.
K: Millal sai kiivrimees Victoria osariigi ametlikuks lindude embleemiks?
V: Kiivermõõkhiir sai Victoria osariigi ametlikuks linnu embleemiks 1971. aastal.
Küsimus: Kes kirjeldas kiivrirääkijat esimesena eraldi liigina?
V: Kuulus ornitoloog John Gould kirjeldas 1867. aastal esimesena kiivermõõkhiiret eraldi liigina ja nimetas selle Ptilotis cassidix'iks (Ptilotis cassidix).
K: Milliseks peetakse praegu kiivermõõkhiiret?
V: Kiivermõõkjalgset peetakse praegu üheks kolmest alamliigist, mis kuuluvad kollatillukese (Lichenostomus melanops) alla.
K: Kas kõik Lichenostomus melanops'i alamliigid on ohustatud?
V: Ei, teised Lichenostomus melanops'i alamliigid ei ole ohustatud.
K: Miks on kiivermedulane nii eriline?
V: Kiivrimees on eriline, sest ta on ohustatud liik ja Austraalia Victoria osariigi ametlik lindude embleem.
Otsige