Kübara mesikäpp
Kiivermesirohi, Lichenostomus melanops cassidix, on ohustatud linnuliik. Austraalias Victoria osariigis asuvas Yellingbo looduskaitsealal on vaid väike reliktne populatsioon. . Kiivermõõkhiirtest sai 1971. aastal Victoria osariigi ametlik lindude embleem.
Kuulus ornitoloog John Gould kirjeldas seda lindu esimest korda eraldi liigina, mida ta 1867. aastal nimetas Ptilotis cassidix'iks. Nüüdseks on see üks kolmest alamliigist, mis kuuluvad kollatillukestele (Lichenostomus melanops). Teised alamliigid ei ole ohustatud.
Kus lind elab
Seda lindu leidub ainult viie kilomeetri pikkuses metsas kahe oja ääres Yellingbo looduskaitsealal, 50 km Melbourne'ist ida pool. Bunyip State Parki loodi kaitseala vangistuses kasvatatud lindude vabastamiseks. 2003. aastal oli looduses 103 isendit ja 20 pesitsevat paari, samuti 34 lindu vangistuses Healesville'i kaitsealal. 2009. aasta Viktoria põlengud põletasid Bunyip State Parki linnukoloonia 200 meetri ulatuses. Kui tulekahjud jõudsid ka Healesville'i kaitseala lähedale, tuli vangistuses peetavad linnud viia Melbourne'i loomaaeda. Kuid 28. aprillil 2009 vabastati 13 vangistuses kasvatatud lindu tagasi loodusesse. Looduses elavate lindude arv on nüüd arvatavasti 113.
Enne vangistuses kasvatamise programmi alustamist oli looduses alles umbes 50-60 lindu. Linnud on kasvatatud Healesville'is ja Sydney Taronga Parki loomaaias.
Kirjeldus
Kiivermett on umbes 20 cm (8 tolli) pikk. Nende värvus võib olla mustast kuni oliivroheliseni. Neil on peas kollane laik.
Mida nad söövad
Kiivermettjad söövad mannat, mis on nagu mõnede eukalüptipuude mahl. Nad söövad ka eukalüptide õitest saadavat nektarit ning väikseid putukaid ja ämblikke.
Kiivrimees päästab kiivrimees
Selle linnu väljasuremise vältimiseks tehakse mitmeid asju. Üks neist on vangistuses kasvatamise programm, mille raames kasvatatakse linde Healesville'is ja Toronga pargis. Kui nad saavad piisavalt vanaks, 6-8 kuu vanuseks, pannakse nad loodusesse, kus nad loodetavasti hakkavad pesitsema. Metsaaladele istutatakse õigeid puid ja taimi, et pakkuda lindudele toitu ja varju. Seda tehakse nii eramaal kui ka riiklikes parkides. Samuti istutatakse väikseid põõsasalasid koridoridega, et linnud ei jääksid ühte väikesesse piirkonda kinni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kiivritega meepeenar?
V: Kiivrimees on ohustatud linnuliik.
K: Kus leidub väike populatsioon kiivrimeeslindu?
V: Kübarameesliblika väike populatsioon asub Yellingbo looduskaitsealal Victoria osariigis Austraalias.
K: Millal sai kiivrimees Victoria osariigi ametlikuks lindude embleemiks?
V: Kiivermõõkhiir sai Victoria osariigi ametlikuks linnu embleemiks 1971. aastal.
Küsimus: Kes kirjeldas kiivrirääkijat esimesena eraldi liigina?
V: Kuulus ornitoloog John Gould kirjeldas 1867. aastal esimesena kiivermõõkhiiret eraldi liigina ja nimetas selle Ptilotis cassidix'iks (Ptilotis cassidix).
K: Milliseks peetakse praegu kiivermõõkhiiret?
V: Kiivermõõkjalgset peetakse praegu üheks kolmest alamliigist, mis kuuluvad kollatillukese (Lichenostomus melanops) alla.
K: Kas kõik Lichenostomus melanops'i alamliigid on ohustatud?
V: Ei, teised Lichenostomus melanops'i alamliigid ei ole ohustatud.
K: Miks on kiivermedulane nii eriline?
V: Kiivrimees on eriline, sest ta on ohustatud liik ja Austraalia Victoria osariigi ametlik lindude embleem.
