Näriliste perekond, kuhu kuuluvad kängururottide, känguruhiirte ja kivitaskuhiirte perekond on Heteromyidae perekond. Enamik heteromyide elab Põhja-Ameerika lääneosa kõrbetes ja rohumaadel keerulistes koopades. Mõned Heteromysi ja Liomysi sugukonna liigid elavad ka metsades ja neid võib leida kuni Lõuna-Ameerika põhjaosas. Nad toituvad peamiselt seemnetest ja muudest taimeosadest, mida nad kannavad oma põsepussides oma koopasse.

Määratlus ja taksonoomia

Heteromyidae on imetajate perekond, kuhu kuulub mitu sugu ja palju liike, keda eesti keeles sageli nimetatakse kängururotiks, känguruhiireks või taskuhiireks. Perekonna liigitus on ajas muutunud: mõningaid varasemaid perekondi on ümber klassifitseeritud, kuid üldiselt eristuvad heteromüoidid teistest närilistest oma eripäraste anatoomiliste ja käitumuslike tunnuste kaudu.

Füüsilised tunnused ja kohastumused

  • Paljudel liikidel on tugevalt arenenud tagakehad ja pikad tagajalad, mis võimaldavad hüpitseda — seetõttu inglise keeles “kangaroo rats/mice”.
  • Neil on suured põsepussid (põsepussid on väljaspool suu limaskesta), mida nad kasutavad seemnete ja muu toidu transportimiseks tagasi pessa.
  • Palju liike on kohanenud kuivadele aladele: neil on tõhus vee säästev ainevahetus ja kõrgelt arenenud neerufunktsioon, mis võimaldavad elada piiratud veevarudega.
  • Karvkatte värvus on sageli keskkonnaga kamuflaažiks — liivases rohus või kivisel pinnasel elavatel liikidel domineerib liivakarva või hallikas toon.

Levik ja elupaigad

Suur osa heteromyididest on levinud Põhja-Ameerika lääneosas — Ameerika Ühendriikide lääne- ja keskosades ning Mehhikos. Mõned sugud ulatuvad Kesk-Ameerikasse ja teatud liigid esinevad ka Lõuna-Ameerika põhjaosas. Eelistatud elupaikadeks on kuivad kõrbepiirkonnad, rohumaad, stepid ja liivased alad, aga nagu mainitud, elavad mõned liigid ka metsades ja kõrbenõgeste servadel.

Toitumine ja käitumine

Heteromyidid on peamiselt taimtoidulised: suur osa menüüst koosneb seemnetest, pähklitest, teradest, aga ka mõnikord taimevarrest ja väikestest putukatest. Paljud liigid koguvad toitu ja hoiavad seda oma pessa, kasutades selleks põsepusse. Enamik on öised või hämarikus aktiivsed, mis aitab vältida kuumust ja röövloomade tähelepanu. Nende urgudesse kuuluvad sageli mitme sissepääsuga keerukad tunnelisüsteemid, kus on pesakamber, toidulaod ja varjualused.

Paljunemine ja eluiga

Paljud heteromyidid paljunevad mitu korda aastas, kui tingimused on soodsad. Emased toovad ilmale mõnikümmend minijänest (sõltuvalt liigist tavaliselt 2–6), keda nad kasvatavad pessa. Noored saavutavad suguküpse mitme nädala kuni mitme kuu jooksul. Välitingimustes on paljudel liikidel lühike eluiga, sageli mõned aastad, kuid konkreetne eluiga sõltub liigist ja elupaiga tingimustest.

Ökoloogiline roll ja suhted inimestega

  • Heteromyidid osalevad olulisel määral seemne levitamisel ja mulla pööramisel, mõjutades taimestiku koosseisu ja maastiku dünaamikat.
  • Neid peetakse mõnikord põllumajanduslikeks kahjuriteks, kui nad söövad külvatud viljaseemneid või varastavad saagi varusid.
  • Samuti on nad uurimisobjektiks, sest nende kuivuskindlad kohastumused ja energiasäästlikud strateegiad annavad teadmisi põllumajanduse ja ökoloogia valdkonnas.

Ohud ja kaitse

Mõned heteromyide liigid on ohustatud elupaikade hävimise, inimtegevuse ja invasiivsete liikide tõttu. Põllumajanduse laienemine, linnastumine ja elupaikade killustatus vähendavad sobiva elupaiga hulka. Konservatsioonimeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, taastamist ja uurimist, et mõista liikide vajadusi ja populatsioonide dünaamikat. Mõnel liigil on staatus rangelt kaitstavatest nimekirjadest sõltuvalt riigist ja hinnangutest.

Kuigi nad on välimuselt väga erinevad, on heteromüoidide lähimad sugulased taskujalglased perekonnast Geomyidae. See taksonoomiline seos peegeldab sarnaseid kohastumusi pinnases elamiseks ja toidu varjupaikadesse kogumiseks.