Kängururotid (Dipodomys) — Põhja-Ameerika kõrbelised närilised

Kängururotid (Dipodomys) — Põhja‑Ameerika kõrbeliste näriliste kohastumused, ööline käitumine, toitumine ja koobaselised eluviisid. Tutvu 22 liigi eripäradega.

Kangururotid on Põhja- ja Kesk-Ameerikast pärit väikesed närilised. Oma nime on nad saanud sellest, et püsti seistes näevad nad välja nagu väikesed kängurud. Kuid nad ei ole kängurudega sugulased, välja arvatud see, et nad on imetajad. Kängururottide perekonda nimetatakse Dipodomys.

Lisaks sellele, mis on öeldud ülal, tuleb perekonnanimi Dipodomys kreeka keelest (di- „kaks”, pod- „jalg”) ja viitab nende tugevalt arenenud kahe jalaga hüppivale liikumisele. Need loomad on kohanenud elama avatud ja kuivas keskkonnas, kus pikk tagakeha, jäme saba ning kontrastne kõrvade ja silmade asetus aitavad nii liikumisel kui ka ohu märkamisel.

Praegu on selles perekonnas 22 liiki. Nende suurus varieerub 10 cm kuni 20 cm ja täiskasvanud loomade kaal jääb 35 ja 180 grammi vahele.

Lisaks suurusehõlmale tasub märkida, et paljudel liikidel on saba keha pikkusest pikem või vähemalt sama pikk, mis aitab hüppamisel ja tasakaalu hoidmisel. Erinevad liigid võivad erineda ka karvastiku toonide, jalasuuruse ja pesaehituse poolest.

Kangururotid elavad kuivas kliimas.Nad võivad elada ka kõrbetes, näiteks Thari kõrbes. See tähendab, et neil on välja kujunenud tunnused teiste liikidega, kes elavad sellistes kliimatingimustes, kuid ei ole nendega sugulased. Mõned sellised liigid on jerboad, mida võib leida Aafrika ja Aasia kõrbetes, ja Austraalia tagamaa hüppehiired.

Kõrbe- ja poolkõrbeelupaikades peavad kangururotid toime tulema suurte päevaste temperatuuri kõikumiste ja vee vähesusega. Nad kaevavad keerukaid koopasüsteeme, mis pakuvad kaitset päikese, kõrgete temperatuuride ja kiskjate eest. Koopad sisaldavad tihti mitu sissekäiku, magamise kambrid ning toiduvarude hoidmiseks mõeldud ruume.

Kõigil neil liikidel on väga arenenud tagajalad. Nad elavad ka sügavatel koobastel, mis kaitsevad neid kõige suurema kuumuse eest. Sellistes kliimatingimustes võib vett olla raske leida. Seetõttu vajavad nad vett vaid harva. Selle asemel on neil väga tõhus ainevahetus. Nende neerud on palju tõhusamad kui inimese neerud. Samuti suudavad nad söödud toidust keemiliselt vett eraldada.

Neid kohastumusi selgitab osaliselt see, et kangururotid tarbivad peamiselt kuiva seemnerikast toitu ning suudavad just seemnetest saada nii energia kui ka suure osa vee vajadusest. Lisaks eritavad nad väga kontsentreeritud uriini ja vähendavad higistamist ning muid vee kadu põhjustavaid protsesse.

Kangurihiiri leidub Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos piirkondades, kus on veel veidi rohtu või taimestikku, kuid kus on üsna kuiv kliima. Teadlased nimetavad neid piirkondi kuivaks ja poolkuivaks. Loomad toituvad seemnetest, lehtedest, pähklitest ja muudest viljadest, mida nad leiavad. Nad püüavad ka putukaid. Nad on tuntud ka selle poolest, et nad varuvad (hoiavad) oma koopas veidi toitu halbadeks aegadeks.

Lisaks seemnetele ja putukatele kasutavad kangururotid sageli oma karvasesid põsefunktsioone — nad kannavad toitu põskkottidesse ja viivad selle koju, kus seda sügavamalt hoitakse. See varumine aitab neil taluda toidupuudust ja tagab järjepideva toiduallika kuumadel või kuivadel perioodidel.

Tavaliselt on loomadel värvus, mis sulandub kenasti liivase ümbrusega. Enamasti on nad tumekollase kuni sügavpruuni tooniga.

Selle värvuse ja mustri tõttu on nad maastikul hästi kamufleeritud, mis aitab vältida röövloomade tähelepanu. Mõned liigid võivad kevadel või suve lõpus karvkatte tooni kerge nüansimuutuse näol muuta, sõltuvalt sellest, kui intensiivne päikesevalgus on või milline on elupaiga pinnas.

Nad on öised, mis tähendab, et nad on aktiivsed öösel.

Öösel liikudes kasutavad kangururotid sageli hüpet (bipaedilist liikuvust) — nad hüppavad peaaegu ainult tagajalgadel, hoides esikäpad keha ees. Hüppamine võimaldab kiiret põgenemist kiskjate eest ja tõhusat liikumist laial öösel otsitava toidu leidmisel. Neil on ka mitmeid käitumuslikke signaale, näiteks jalalöökide ehk „triputamise” kasutamine hoiatussignaalina teistele isenditele ja kiskjatele.

Paljunemine ja eluiga

Paljunemine sõltub liigist ja ilmastikutingimustest; soodsatel aastatel, kui toit ja vesi on kättesaadavad, võivad emased saada mitu pesakonda aastas. Üks pesakond võib sisaldada mõnest poegast kuni pooleteist sõneni (tavaliselt 1–6 poega). Haudumine toimub koopas ning vastsündinud on tavaliselt altritsiaalsed (sünnihetkel osaliselt abitult) ja vajavad emapiima ning soojust.

Eluiga on looduses tavaliselt paar aastat, kiskluse ja karmide olude tõttu; tingimustes nagu loomaaias või kaitstud keskkonnas võivad mõned isendid elada kauem.

Ohud ja kaitse

Mõned kangururoti liigid on ohustatud või kohalike populatsioonide tasemel kaitse all. Näiteks suured liigid, kes elavad piiratud aladel, on tundlikud elupaikade kadu suhtes põllumajanduse, linnastumise ja invasiivsete taimeliikide tõttu. Tuntud ohustatud liige on näiteks Dipodomys ingens (hiiglaslik kangururott), mille populatsiooni on tugevalt mõjutanud inimtegevus.

Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade säilitamist ja taastamist, keskkonnamõjude hindamist enne arendustegevust ning teadusuuringuid liikide leviku ja bioloogia parema mõistmise suunamisel. Ka kohalikud kaitsealgatused ja looduskaitseorganisatsioonid aitavad hoida olulisi elupaiku.

Mikro- ja makrotähtsus

Kangururotid mängivad oma elupaikades olulist rolli seemnete levitamisel ja pinnase ümberlükkamisel, mis mõjutab taimestiku koosseisu ja ökosüsteemi dünaamikat. Samuti on nad uurimisobjektiks teadustes, mis uurivad vee- ja energiatasakaalu, kohastumist kuumadesse kuivadesse tingimustesse ning bipedalismi evolutsiooni imetajatel.

Kui soovid rohkem teada mõne konkreetse liigiga seotud käitumise, leviku või kaitse kohta, anna teada — saan lisada liigi- või piirkondspõhiseid andmeid.

Küsimused ja vastused

K: Milline on kängururottide sugukond?

K: Kui palju kaaluvad täiskasvanud kängururotid?

K: Kus võib kängururotte leida?

K: Millises keskkonnas nad elavad?

K: Kuidas nad saavad vett?

K: Mis värvi nad tavaliselt on?

Otsing