Keel-luubi-tukaan
Keel-luukan (Ramphastos sulfuratus), tuntud ka kui väävlirinnaline tuukan või vikerkaarelinnaline tuukan, on värvikas Ladina-Ameerika tuukanite perekonna liige. See on Belize'i rahvuslind.
Keel-tukaani võib leida Lõuna-Mehhikost kuni Venezuela ja Kolumbiani.
Nagu paljud tuukanid, on ka kiililind väga sotsiaalne lind, keda näeb harva üksinda. Ta liigub väikestes, umbes kuuest kuni kaheteistkümnest isendist koosnevates parvedes läbi madalate vihmametsade. Ta on vilets lendur ja liigub peamiselt hüpeldes läbi puude.
Kirjeldus
Koos nokaga ulatub kiilse-tuukani pikkus umbes 17-22 tolli (42-55 cm). Nende suur ja värviline nokk on keskmiselt umbes 5-6 tolli (12-15 cm) pikkune. See moodustab umbes kolmandiku tema pikkusest. Nokk kaalub umbes 380-500 grammi. Kuigi nokk tundub suur ja kaalukas, on see tegelikult keratiiniga (väga kerge ja kõva valk) kaetud õõnes luustik.
Keelotuukani sulestik on enamasti must, kael ja rind on kollane. Ta pesitseb kord aastas. Tal on sinised jalad ja punased suled saba tipus. Nokk on enamasti roheline, punase tipu ja oranžide külgedega.
Keel-tuukanitel on kaks varvast ettepoole ja kaks taha suunatud. Kuna tuukanid veedavad suure osa ajast puudel, aitab see lindudel püsida puude okstel ja hüpata ühelt oksalt teisele.
Keel-tukan Las Pumas'i loomaaias, Costa Rica
Toit ja söötmine
Keelotuaanid söövad peamiselt mitmesuguseid puuvilju, kuid võivad süüa ka putukaid, mune ja roomajad. Puuvilja söömisel kasutab ta oma nokka, et vilja lahti võtta, ja seejärel viskab pea tagasi, et vilja tervelt alla neelata.
Aretus
Emane keel-nabatukaan muneb 1-4 valget muna loodusesse või juba tehtud puuõõnsusesse. Isane ja emane jagavad munade hooldamist, mõlemad inkubeerivad neid kordamööda. Munad kooruvad umbes 15-20 päeva pärast munemist. Pärast koorumist toidavad isane ja emane kordamööda tibusid. Kui tibud kooruvad, ei ole neil sulgi ja nende silmad on umbes 3 nädalat suletud. Tibud jäävad pessa kaheksaks kuni üheksaks nädalaks, kuni nende nokk areneb täielikult välja.
