Kaalumine (molt): loomade sulgede, karvade ja naha koorumine

Kaalumine (või molting) on viis, kuidas loom regulaarselt heidab osa oma kehast (tavaliselt välimine kiht või kate) teatud aastaaegadel või elutsükli teatud etappidel. Kaalunemine on tuntud ka kui koorimine, koorumine või mõne liigi puhul ekdüüs.

Karvkate võib hõlmata epidermist (nahk) ja karvu, karva, villa või muud väliskihti. Mõnedel liikidel võivad ka muud kehaosad, näiteks mõnedel putukatel tiivad, maha kooruda. Näiteks lindude vanad suled, imetajate (eriti koerte ja teiste koerlaste) vanad karvad, roomajate vana nahk ja lülijalgsete kogu eksoskelett.

Kuidas kaalumine töötab

Kaalumine on tihti reguleeritud hormonaalselt ja sõltub väliskeskkonna teguritest nagu valgus (päevapikkus), temperatuur ja toiduseisund. Näiteks linnudel käivitab päevavalguse pikenemine või lühenemine sulede uuendamise ja suve- või talvepariteedi muutuse. Roomajatel ja lülijalgsetel käib koorumine sarvestunud või kõvastunud katte all toimuvate protsesside kaudu — uus koorik moodustub enne vana eraldumist.

Erinevad tüübid ja mustrid

Täielik kaaluimine: kogu katte asendub suhteliselt lühikese aja jooksul (näiteks mõnel linnul või imetajal).
Osaline kaaluimine: ainult osa sulestikust või karvast vahetub (näiteks pealael või külgedel).
Järjestikune või sekventiaalne kaaluimine: suled või karvad vahetuvad etappide kaupa, et vältida katte täielikku kadumist (paljud linnuliigid).
Instarid (putukad): mitme järgu vahetamine kasvamise käigus — iga vahega tuleb uus eksoskelett.
Sünkroonne kaaluimine: näiteks mõned merikotkad ja teised suured linnud võivad sünkroonselt ära vahetada suurema hulga sulgi ning talitada ajutiselt vähem lennukalt.

Miks loomad kaaluvad — funktsioonid

Asendatakse kulunud või kahjustunud suled, karvad või nahk.
Reguleeritakse isolatsiooni ja kehatemperatuuri (näiteks paks talvevill asendub suvisega õhema karvaga).
Värvuse ja maskimise muutmine: paljud linnud ja loomad saavad uue sulekihi/karva, mis aitab pesitsemisel, rändeajal või sigimisel.
Kasv: noorloomad vahetavad korduvalt katteid kasvamisega (eriti putukad, roomajad).

Põhjused ja päästikud

Enamasti mõjutavad kaalumist:

Hormonaalne juhtimine: kilpnääre, suguhormoonid ja muud hormoonid mängivad rolli naha, karvade ja sulgede uuendamises.
Keskkonna signaalid: päevavalgus (fotoperiood), temperatuur ja toiduhulk.
Stress ja tervis: haigus, parasiidid või toitainete puudus võivad kaalumist aeglustada või põhjustada ebanormaalseid karvavahetusi.

Tervis ja probleemid

Kaalumine on tavaliselt normatiivne protsess, kuid mõnel juhul viitab ebanormaalne koorumine probleemidele:

Ülemäärane karvamahlus või paljad alad: võivad viidata toitumispuudusele, hormonaalsele häirele või parasiitidele (nt täid, lestad).
Vigastused ja nakkused: nahainfektsioonid (seene-, bakteriaalsed) või allergiad võivad segada normaalseid protsesse.
Liigne või puudulik sulemine: linnudel võib ebatavaline sulemine mõjutada lendamisvõimet ja seega ellujäämist.

Kodus lemmikloomade hooldus ajal kaalumise

Tagada tasakaalustatud ja piisav toitumine (valgud, rasvhapped ja mikroelemendid toetavad karva/sule kasvu).
Regulaarne hooldus: kammimine või sulgede puhastamine vähendab lahtiste karvade hulka ja takistab pusade teket.
Vähendada stressi ja pakkuda sobivat temperatuuri/valgusrežiimi, eriti lindudel ja roomajatel.
Veterinaarkontroll, kui esineb ebatavalisi märke (näiteks verejooks, püsiv sügelus, laigud, kehv olek).

Mõned näited

Linnud: suled vahetuvad hooajaliselt; rändlindudel ja sigimisajal esinevad sageli spetsiifilised mustrid.
Imetajad: paljudel koduloomadel (nt koerad) on hooajaline karvavahetus; teatud tõugudel püsib karv suurema osa aastast.
Roomajad: koorivad oma nahka lahtiste kilena või tükikaupa; halva keskkonna korral võib koorimine ebaõnnestuda.
Lülijalgsed: täielik eksoskelekti vahetamine (ekdüüs) võimaldab kasvamist, kuid jätab looma ajutiselt haavatavaks.

Kokkuvõttes on kaalumine looduses vajalik ja tavaliselt kasulik protsess, mis aitab loomadel kohaneda aastaaegade, kasvamise ja elustiili muutustega. Kui kahtlustate oma lemmiklooma terviseprobleeme seoses koorumise või karvavahetusega, pöörduge veterinaari poole, et välistada haigused või toitainete puudus.

Newfoundlandi koer lamab oma kammitud karvade kõrval.

Ecdysis

Lülijalgsete, näiteks putukate, arachnide ja koorikloomade puhul on muskeldumine välisskeleti (või kesta) väljalangemine.

Sellist muutumisprotsessi nimetatakse ekdüüsiks. See on terve selgrootute rühma, Ecdysozoa kladi, iseloomulik tunnus. Sellesse rühma kuuluvad lülijalgsed, nematoodid, sametussid, hobusekarvaussid, rotiroodid, tardigrade ja Cephalorhyncha. Kuna nende loomade küünenahk moodustab sageli ebaelastse eksoskeleti, siis kasvamise ajal see maha heidetakse ja moodustub uus, suurem kate. Fossiilidest kasutasid ekdüüsi trilobiidid ja eurypterida.

Ekdüüs on osa kogu metamorfoosiprotsessist. Erinevad staadiumid (mida nimetatakse "instarideks") ja uute "aparaatide" (näiteks meeleorganite) areng on vajalik, kui olend liigub ühest vormist teise. Uus eksoskelett on esialgu pehme, kuid pärast vana eksoskeleti koorumist kõveneb see.

Liblikas, lõunapoolne haakristall, muttimisfaas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on moulin?

V: Kaalumine on protsess, mille käigus loom teatud aastaaegadel või elutsükli teatud etappidel rutiinselt osa oma kehast, näiteks välimine kiht või kate, maha jätab.

K: Milliseid muid mõisteid kasutatakse muskeldumise kohta?

V: Teised karvastamise kohta kasutatavad terminid on näiteks koorumine, irdumine ja ekdüüs.

K: Millised kehaosad võivad koorumise ajal kooruda?

V: Limastumise ajal võib kooruda epidermis (nahk), karvad, karvkate, vill või muu väline kiht. Mõnedel liikidel võivad ka muud kehaosad, näiteks putukate tiivad, maha heita.

K: Kas on olemas näiteid loomade kohta, kes läbivad muskeldumist?

V: Nukastumise all kannatavate loomade hulka kuuluvad näiteks linnud (vanade sulgede väljalangemine), imetajad (eriti koerad ja teised koerlased, kes väljalangevad vanu karvu), roomajad, kes väljalangevad vana nahka, ja lülijalgsed, kes väljalangevad kogu oma väliskeletti.

K: Kas on olemas konkreetne aeg, mil loomadel tavaliselt toimub karvkate eemaldamine?

V: Jah, tavaliselt läbivad loomad karvastamise protsessi teatud aastaaegadel või elutsükli teatud punktides.

K: Kas igal liigil toimub mingisugune muttimine?

V: Jah, igal liigil on mingisugune moltatsioon, kuigi see võib liigiti erineda.

K: Kuidas mõjutab looma keskkond tema moltatsioonimustrit?

V: Loomade keskkond võib mõjutada nende ujutumisharjumust, kuna teatavad keskkonnatingimused võivad põhjustada hormoonide muutusi, mis omakorda põhjustavad muutusi ujutumisharjumuse ajastuses ja sageduses.