Mütsike }}.
Kaalumine (või molting) on viis, kuidas loom regulaarselt heidab osa oma kehast (tavaliselt välimine kiht või kate) teatud aastaaegadel või elutsükli teatud etappidel. Kaalunemine on tuntud ka kui koorimine, koorumine või mõne liigi puhul ekdüüs.
Karvkate võib hõlmata epidermist (nahk) ja karvu, karva, villa või muud väliskihti. Mõnedel liikidel võivad ka muud kehaosad, näiteks mõnedel putukatel tiivad, maha kooruda. Näiteks lindude vanad suled, imetajate (eriti koerte ja teiste koerlaste) vanad karvad, roomajate vana nahk ja lülijalgsete kogu eksoskelett.
Newfoundlandi koer lamab oma kammitud karvade kõrval.
Ecdysis
Lülijalgsete, näiteks putukate, arachnide ja koorikloomade puhul on muskeldumine välisskeleti (või kesta) väljalangemine.
Sellist muutumisprotsessi nimetatakse ekdüüsiks. See on terve selgrootute rühma, Ecdysozoa kladi, iseloomulik tunnus. Sellesse rühma kuuluvad lülijalgsed, nematoodid, sametussid, hobusekarvaussid, rotiroodid, tardigrade ja Cephalorhyncha. Kuna nende loomade küünenahk moodustab sageli ebaelastse eksoskeleti, siis kasvamise ajal see maha heidetakse ja moodustub uus, suurem kate. Fossiilidest kasutasid ekdüüsi trilobiidid ja eurypterida.
Ekdüüs on osa kogu metamorfoosiprotsessist. Erinevad staadiumid (mida nimetatakse "instarideks") ja uute "aparaatide" (näiteks meeleorganite) areng on vajalik, kui olend liigub ühest vormist teise. Uus eksoskelett on esialgu pehme, kuid pärast vana eksoskeleti koorumist kõveneb see.
Liblikas, lõunapoolne haakristall, muttimisfaas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on moulin?
V: Kaalumine on protsess, mille käigus loom teatud aastaaegadel või elutsükli teatud etappidel rutiinselt osa oma kehast, näiteks välimine kiht või kate, maha jätab.
K: Milliseid muid mõisteid kasutatakse muskeldumise kohta?
V: Teised karvastamise kohta kasutatavad terminid on näiteks koorumine, irdumine ja ekdüüs.
K: Millised kehaosad võivad koorumise ajal kooruda?
V: Limastumise ajal võib kooruda epidermis (nahk), karvad, karvkate, vill või muu väline kiht. Mõnedel liikidel võivad ka muud kehaosad, näiteks putukate tiivad, maha heita.
K: Kas on olemas näiteid loomade kohta, kes läbivad muskeldumist?
V: Nukastumise all kannatavate loomade hulka kuuluvad näiteks linnud (vanade sulgede väljalangemine), imetajad (eriti koerad ja teised koerlased, kes väljalangevad vanu karvu), roomajad, kes väljalangevad vana nahka, ja lülijalgsed, kes väljalangevad kogu oma väliskeletti.
K: Kas on olemas konkreetne aeg, mil loomadel tavaliselt toimub karvkate eemaldamine?
V: Jah, tavaliselt läbivad loomad karvastamise protsessi teatud aastaaegadel või elutsükli teatud punktides.
K: Kas igal liigil toimub mingisugune muttimine?
V: Jah, igal liigil on mingisugune moltatsioon, kuigi see võib liigiti erineda.
K: Kuidas mõjutab looma keskkond tema moltatsioonimustrit?
V: Loomade keskkond võib mõjutada nende ujutumisharjumust, kuna teatavad keskkonnatingimused võivad põhjustada hormoonide muutusi, mis omakorda põhjustavad muutusi ujutumisharjumuse ajastuses ja sageduses.
