Kodkod (Leopardus guigna) — Ameerika väikseim kass: elupaik, käitumine
Tutvu kodkodiga (Leopardus guigna) — Ameerika väikseim kass: elupaik, käitumine, ronimisoskus ja kaitseprobleemid Tšiili–Argentiina vihmametsades.
Kodkod on Ameerika väikseim kass, kes elab peamiselt Tšiilis ja Argentinas. Tema teaduslik nimi on Leopardus guigna ning teda kutsutakse ka sageli güiña. Kodkod on lähedane liige Lõuna-Ameerika väikeste kasside rühmas, kuhu kuuluvad ka ocelot ja margay.
Välimus ja mõõtmed
Kodkod on väike ja kompaktse kehaehitusega kass. Keha pikkus jääb tavaliselt alla 50 cm ning saba on suhteliselt lühike. Karvkatte värvus on varieeruv – selgelt laiguline või täpiline, taustapruuni kuni hallika tooniga ja tumedate laigukestega. Nad on hästi kamuflaažiks tihedas alusmetsas ning kerge kehaehitus ja tugevad küünised muudavad nad osavateks ronijateks.
Levik ja elupaik
Kodkodid eelistavad lõunapoolsete Andide ja neid ümbritsevate tasandike parasvöötme vihmametsi, kuid esinevad ka Tšiilis rannikualadel, kus metsaaluses on palju bambus. Nad eelistavad tihedaid igihaljaid puistuid – näiteks igihaljaid parasvöötme vihmametsi –, kuid taluvad ka muutuvaid ja killustunud elupaiku: neid on leitud nii primaarsetes kui sekundaarsetes metsades, põõsastikes ning põllumajandusmaade ja asulate servadel.
Söömine ja käitumine
Kodkodid on valdavalt öise või hajutatud aktiivsusega, kuigi neid võib kohata ka hämarikus ja harva päevavalges. Päeval peidavad nad end tihedas taimestikus või rabade ja jõekallaste varjus. Nad on osavad ronijad ning kasutavad tihti puid ja võrsetikku nii andmiseks kui ka saagi otsimiseks.
Toitumine koosneb peamiselt väikestest selgroogsetest: nad jahti peavad röövlinnud, sisalikud ja närilised, aga söövad ka väiksemaid imetajaid, linde, linde mune ja mõnikord putukaid. Kodkod suudab saaki nii maapinnal kui ka puuokstel tabada.
Territoorium ja sotsiaalsus
Kodkodid on enamasti üksikud loomad ja säilitavad isiklikku territooriumi. Uuringud on näidanud, et isastel võivad olla 1,1 kuni 2,5 ruutkilomeetri suurused ainuõiguslikud territooriumid, samas kui emaste territooriumid on väiksemad, umbes 0,5 kuni 0,7 ruutkilomeetrit. Territooriumite suurus sõltub elupaiga kvaliteedist ja saagikastusest.
Paljunemine ja elutsükkel
Paljunemine võib toimuda mitmel ajal aastas, sõltuvalt piirkonnast ja resurssidest. Emane võib sünnitada ühe kuni kolme poega korraga; pojad püsivad ema juures mitu kuud kuni täieliku iseseisvuseni. Emad kasvatavad järglasi tihti tihedas varjualuses või puukoorude, kändude ja teiste peidupaikade lähedal, kus pojad on kaitstud kiskjate ja ilmastiku eest. Rasedusaeg kestab ligikaudu paar kuud ning noored jõuavad täiskasvanueani mõne kuu jooksul, kuigi täisõiguslikku edukat paljunemist võib ette tulla hiljem.
Ohud ja kaitse
Kodkodide peamised ohud on elupaiga kadu ja killustumine metsaraiete, põllumajanduse ning metsanduslike istanduste tõttu. Lisaks ähvardavad neid peremeeste poolt tapmine või püüdmine, kui loomad ründavad kanu või teisi väikeloomi, ning kokkupõrged liiklustiikidel. Ka invasiivsed liigid (nt koerad) ja haigused võivad populatsiooni mõjutada.
Kaitsemehhanismid hõlmavad elupaikade kaitset, metsakoridoride ja puude säilitamist, teadusuuringuid populatsioonide kohta ning haridusprogramme, mis aitavad vähendada inim-kassikonflikte. Kohalikud kaitsealgatused ja looduskaitsealade võrgustikud aitavad vähendada kodkodi populatsioonide vähenemist.
Miks kodkodi väärtustada
Kodkod on oluline osa metsade ökosüsteemist: ta aitab hoida kontrolli all väiksemate saagiliikide populatsioone ning näitab elupaikade tervist. Kuna tegemist on väikese, kohalikult piiratud levikuga liigiga, annavad tema leviku ja seisundi muutused väärtuslikku teavet metsade säilimise kohta Lõuna-Ameerikas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kodkod?
V: Kodkod on Ameerika väikseim kass, mida leidub Tšiilis ja Argentinas. Mõnikord nimetatakse seda ka güiña.
K: Mis on kodkodi elupaik?
V: Kodkod elab lõunapoolsete Andide parasvöötme segametsades ja Tšiili rannikumetsades, mille aluspõhjas on bambus. Nad eelistavad igihaljaid parasvöötme vihmametsasid.
K: Kas kodkod talub muutunud elupaiku?
V: Jah, kodkod talub muutunud elupaiku ning teda leidub nii sekundaarsetes metsades ja põõsastikes kui ka primaarmetsades ning asustatud ja haritavate alade servades.
K: Millal on kodkod aktiivne?
V: Kodkodid on aktiivsed nii päeval kui ka öösel, kuid nad lähevad avatud maastikule ainult pimeduse varjus.
K: Kus kodkodid päeval puhkavad?
V: Päeval puhkavad kodkodid tihedas taimestikus rabades, jõgede ääres, kus on tihe kate.
K: Milline on kodkodide toitumine?
V: Kodkodid on maapealsed röövloomad, kes toituvad lindudest, sisalikest ja närilistest kuristikes ja metsaaladel.
K: Kas isaste ja emaste kodkodide levikuala on erinev?
V: Jah, isased kodkodid hoiavad 1,1 kuni 2,5 ruutkilomeetri suuruseid ainuõiguslikke territooriume, samas kui emased kodkodid kasutavad väiksemaid, vaid 0,5 kuni 0,7 ruutkilomeetri suuruseid territooriume.
Otsige