Lambeosaurus
Lambeosaurus oli harilik, pardilõksuga dinosaurus. Tema suur õõnes, luine kere oli sama suur kui ülejäänud kolju. Selle funktsiooni on palju arutatud.
Lambeosaurus elas hilisemal kriidiajal, umbes 76-75 miljonit aastat tagasi (mya). Selle kivistisi on leitud Albertast (Kanada), Montanast (USA) ja Baja Californiast (Mehhiko), kuid ainult kaks Kanada liiki on üksikasjalikult kirjeldatud. Ilmselt kasvas Mehhiko liik Lambeosaurus laticaudus umbes 15 meetri pikkuseks (15 m) ja kaalus 5,6 tonni. See on pikim teadaolev ornitischia dinosaurus. Teised liigid olid väiksemad.
Lambeosauruse kirjeldas dr William A. Parks 1923. aastal, 20 aastat pärast seda, kui Lawrence Lambe (Kanada varajane fossiilide jahimees) oli seda uurinud. Sugukond levis suures osas Põhja-Ameerikas ja Mehhikos.
Paleobioloogia
Söötmine
Hadrosauriidina oli Lambeosaurus suur kahe- või neljajalgne taimtoiduline, taimi söönud taimtoiduline loom. Tal oli keerukas kolju, mis võimaldas närimisliigutusi nagu imetajatel. Tema hambaid vahetati pidevalt ja need olid pakitud hambapatareidesse, millest igaüks sisaldas üle 100 hamba, millest ainult suhteliselt vähesed olid korraga kasutusel.
Ta kasutas oma nokka taimse materjali koristamiseks, mida hoidis lõualuudes põsepesa sarnane organ. Toitumine oleks toimunud maapinnalt kuni umbes 4 meetri kõrgusele.
Lambeosauriinidel on kitsamad nokad kui hadrosauriinidel, mis viitab sellele, et Lambeosaurus ja tema sugulased võisid toituda selektiivsemalt kui nende laia nokaga, ilma koonuta kolleegid.
Koljuvõlv
Nagu teistel lambeosauritel, näiteks Parasaurolophusel ja Corythosaurusel, oli ka Lambeosaurusel pea tipus iseloomulik kühm. Tema ninaõõnsus kulges läbi selle koonu tagasi, muutes selle enamasti õõnsaks. Selle koonu funktsiooni või funktsioonide kohta on tehtud mitmeid oletusi. Need hõlmavad soolanäärmete majutamist, lõhnataju parandamist, kasutamist snorkelina või õhulõksuna, toimimist helide tekitamiseks resoneeriva kambrina või meetodina, mille abil erinevad liigid või sama liigi eri sugupooled üksteist ära tunnevad. Neist hüpoteesidest on enim aktsepteeritud sotsiaalsed funktsioonid, nagu müra tekitamine ja äratundmine.
Hadrosauriidide silmade suur suurus ja sklerootiliste rõngaste olemasolu silmades viitab teravale nägemisele ja ööpäevaringsele eluviisile, mis näitab, et nägemine oli nende loomade jaoks oluline. Ka hadrosauriidide kuulmismeel näib olevat tugev. Vähemalt ühel sugulasloomal, Corythosaurus'il, on olemas sihvakas varregaja, mis koos trummikõrva suure ruumiga viitab tundlikule keskkõrvale. Sisekõrva kuulmisosa oli hästi arenenud. Kui seda kasutati helisignaalina, võis see ka eri liikide või sugupoolte puhul pakkuda äratuntavaid erinevusi, sest eri kujulistele ninakäikudele vastavad erinevad ninakäigud oleksid tekitanud erinevaid helisid.
Kõrghaljastu L. magnicristatus'e taastamine eluaegne.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Lambeosaurus?
V: Lambeosaurus oli harilik, pardilõksuga dinosaurus.
K: Kui suur oli tema õõnes luine harja?
V: Tema suur õõnes luine harja oli sama suur kui ülejäänud kolju.
K: Millal elas Lambeosaurus?
V: Lambeosaurus elas hilisemal kriidiajal, umbes 76-75 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Kus on leitud Lambeosauruse fossiile?
V: Lambiosaurussi fossiile on leitud Albertast (Kanada), Montanast (USA) ja Baja Californiast (Mehhiko), kuid ainult kaks Kanada liiki on üksikasjalikult kirjeldatud.
K: Kes kirjeldas Lambeosaurust?
V: Lambeosaurust kirjeldas dr William A. Parks 1923. aastal, 20 aastat pärast seda, kui Lawrence Lambe (Kanada varajane fossiilide jahimees) oli seda uurinud.
K: Kus liigitus Lambeosaurus?
V: Lambeosauruse perekond levis suures osas Põhja-Ameerikas ja Mehhikos.
K: Mis on Lambeosauruse luise harja funktsioon?
V: Lambeosaurus'e luise harja funktsiooni on palju arutatud, kuid see jääb ebaselgeks.
