Lambeosaurus oli harilik, pardilõksuga dinosaurus, kelle eristatav tunnus oli suur, õõnes ja luuline kühm või koonus kolju ülaosas. See kühm tema kolju kohal sisaldas ninaõõnega ühendunud torukesi ning on paleontoloogidele olnud põhjuslik uurimisobjekt — selle täpne funktsioon on olnud palju arutatud ja arvatavasti mitmetahuline.

Eristavad tunnused ja anatoomia

Lambeosaurus kuulus lambeosauriinide rühma, kellele on iseloomulikud keerukalt kujunenud õõnsad kühmud koljude ülaosas. Need kühmud sisaldasid pikendunud ninatoru ja siseõõnesid, mis ühinesid suuõõnega. Lambeosaurused olid suurte hambakõrvakestega taimtoidulised dinosaurus: neil oli hambapatareide süsteem (dental battery) – sadu väiksemaid hambaid, mis asendusid kogu elu vältel ning võimaldasid tõhusalt peenestada taimestikku. Nad liikusid nii kahel kui neljal jalal (fakultatiivselt bipedaalsed ja quadrupedaalsed), olenevalt liikumisest või söömisharjumusest.

Suurus

Liikide suurus varieerus. Mõnede hinnangute järgi võis Mehhikos leitud liik Lambeosaurus laticaudus kasvada kuni umbes 15 meetri pikkuseks ja kaaluda ligikaudu 5,6 tonni — see oleks üks pikimaid teadaolevaid ornitischia-dinosaurus. Teised liigid olid üldiselt väiksemad, sagedamini 7–10 meetri pikkused.

Elupaik ja fossiilid

Lambeosaurus elas hilisemal kriidiajal, ligikaudu 76–75 miljonit aastat tagasi. Tema kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast, näiteks Albertast (Kanada) ja Montanast (USA), ning ka Baja Californiast (Mehhiko). Kahest Kanada fossiilist on kirjeldatud üksikasjalikud liigid; Mehhiko leiud annavad aimu suuremast vormist, kuid mõned detailid on endiselt uurimisel.

Käitumine ja kühmu funktsioonid

Kühmu funktsiooni kohta on välja pakutud mitmeid hüpoteese. Peamised oletused on:

  • hääleresonantseerimise vahend — õõnsad kanalid oleksid võinud tekitada täpseid „kõlalisi signaale”, mida kasutati suhtluseks karja sees;
  • visuaalne väljendus ja liikide või sugude eristamine — eri liigid ja sugupooled võisid kühmu kuju järgi teineteist ära tunda;
  • ilmselt polnud see peamine hingamistoru, kuigi kühmu sees asuvad õõnsused olid seotud ninaõõnega;
  • võimalik roll termoregulatsioonis või lõhnatundlikkuse muutmises on vähem tõenäoline, kuid ei ole täielikult välistatud.
Lisaks näitavad fossiilsed leidud, et noortel isenditel kühm sageli puudus või oli palju väiksem — kühm arenes täiskasvanuiga saavutades, mis viitab selle olulisusele täiskasvanute sotsiaalses käitumises või paaritumisel.

Paleoekoloogia ja eluviis

Lambeosaurus elas ilmselt rohumaistel ja soostel aladel, kus kasvaski rikkalikult madalat taimestikku — sõnajalgad, varased õistaimed ja okkalised taimed sobisid tema toidulauale. Tihe hambapadrun võimaldas efektiivselt taimset materjali töödelda. Lambeosaurused liigutasid end tõenäoliselt karjadena; mõned fossiilsed leidud viitavad grupikäitumisele ja võimalikele pesitsuspaikadele.

Taksonoomia ja ajalooline avastamine

Lambeosaurus kirjeldati teaduslikult dr William A. Parks'i poolt 1923. aastal. Perekonnanimi pärineb Lawrence Lambe'ist, Kanada varajasest fossiilide uurijast, kes oli esimestena nende fossiilidega tegelenud paarkümmend aastat varem. Selle sugukond levis laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Mehhikos, ning kuulub lambeosauriinide hulka — harilike pardikujuliste dinosauruste alamrühm, kelle kühmud olid eriti väljendunud.

Lühikokkuvõttena oli Lambeosaurus silmapaistev taimtoiduline dinosaurus ebatavalise õõnsa kühmuga koljul, mille täpne funktsioon jäi osaliselt avastamata, kuid mille tähtsus liigi sotsiaalses ja kommunikatiivses elus oli arvatavasti suur.