Haistmine
Haisu on lõhnataju. Haistmismeel on see, kuidas inimene või loom märkab lõhna (või lõhna või lõhna) nina abil. Paljudel loomadel on parem nina kui inimestel. Mõned loomad suudavad tuvastada õhus või mõnikord ka vees olevaid väikesi osakesi, mida inimesed ei suuda.
Inimestel on ninas spetsiaalsed rakud, mis suudavad tuvastada mõningaid kemikaale. Need on erilised närvirakud, mis on seotud haistmisepiteeliga. Need rakud on kõigil selgroogsetel loomadel. Lõhna töödeldakse kõigepealt lõhnasüsteemis. Teave edastatakse haistmissibulasse, mis asub esiaju eesosas.
Putukate puhul tajuvad lõhnad antennidel asuvate sensilia abil ja neid töödeldakse esmalt antennilibledes.
Lõhna vastuvõturakud
Lõhna vastuvõturakud (OR) on neuronid (närvirakud). Neist rakkudest torkavad paljud pisikesed karvataolised sädemed epiteeli pinda katvasse limasse. Nende sädemete pind on kaetud lõhnaretseptoritega, mis on mingi valgu.
On umbes 1000 erinevat geeni, mis kodeerivad OR-d, kuigi ainult umbes kolmandik neist on funktsionaalsed. Ülejäänud on pseudogeene. OR-geenid on suurim geeniperekond. Lõhnamolekul lahustub lõhnaepiteeli limasse ja seob end seejärel OR-ga. Erinevad lõhnamolekulid seonduvad erinevate OR-dega. Lõhnataju aluseks on see, et erinevad lõhnamolekulide rühmad seonduvad erinevate retseptorirakkudega ja vallandavad seega erinevaid neuronirühmi. Aju lõhnapiirkonnas tekitab neuronite vallandumine tajutava lõhna.
Kui OP aktiveerub, hakkavad rakkudes toimuma muutused. Positiivsed ioonid tulevad sisse ja negatiivsed ioonid väljuvad rakkudest. See põhjustab neuroni impulsi vallandamise (tekitab aktsioonipotentsiaali).
Haisuepiteel ja neuronid. Neuronite otsaotsad ulatuvad limasse (siin ei ole näidatud).
Küsimused ja vastused
K: Mis on lõhnataju?
V: Lõhnataju on lõhnataju.
K: Kuidas inimesed ja loomad lõhna tajuvad?
V: Inimesed ja loomad märkavad lõhna oma nina abil.
K: Kas loomadel on parem lõhnataju kui inimestel?
V: Jah, paljudel loomadel on parem nina kui inimestel.
K: Millised spetsiaalsed rakud ninas suudavad tuvastada mõningaid kemikaale?
V: Haistmisepiteeliga seotud spetsiaalsed närvirakud suudavad tuvastada mõningaid kemikaale.
K: Kas kõigil selgroogsetel on need erilised rakud ninas?
V: Jah, kõigil selgroogsetel on need rakud olemas.
K: Kus töödeldakse lõhna esimesena inimestel ja loomadel?
V: Lõhna töödeldakse kõigepealt lõhnasüsteemis.
K: Kus putukatel lõhna tajutakse?
V: Putukatel tajuvad lõhnu sensillumid antennidel.
