Geeniperekond
Geeniperekond on mitme sarnase geeni kogum. Need tekivad ühe algse geeni dubleerimise teel. Tavaliselt on neil sarnased biokeemilised funktsioonid. Idee, et geenid dubleeruvad, on peaaegu sama vana kui geneetika teadus.
Üheks selliseks perekonnaks on inimese hemoglobiini allühikute geenid. Need kümme geeni asuvad kahes klastris erinevatel kromosoomidel, mida nimetatakse α-globiini ja β-globiini lokkideks. Arvatakse, et need kaks geeniklastrit on tekkinud umbes 500 miljonit aastat tagasi dubleeritud eelkäijageenist.
Suurimaks geeniperekonnaks peetakse haistmisgeene. Teine oluline rühm on homöobox-geenid.
Immuunsüsteemi geenid hõlmavad mitmeid geeniperekondi. Nad kodeerivad peamist histokompatibility kompleksi ja immunoglobuliine. Toll-like retseptorid on imetajate peamised nakkusandurid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on geeniperekond?
V: Geeniperekond on sarnaste geenide kogum, mis tekib ühe algse geeni dubleerimise teel.
K: Mille poolest geenipered tavaliselt erinevad?
V: Kuigi geeniperedel on sarnased biokeemilised funktsioonid, erinevad nad tavaliselt aja jooksul toimunud mutatsioonide tõttu veidi.
K: Mis on näide geeniperekonnast inimesel?
V: Inimese hemoglobiini allüksuste geenid on näide geeniperekonnast inimesel.
K: Kuidas tekkisid inimesel α-globiini ja β-globiini lokaalid?
V: Arvatakse, et α-globiini ja β-globiini lüüsid on inimestel tekkinud umbes 500 miljonit aastat tagasi dubleeritud eelkäijageenist.
K: Milline on suurim geeniperekond?
V: Suurimaks geeniperekonnaks peetakse haistmisgeene.
K: Millised on veel mõned olulised geenipered?
V: Homöobox-geenid ja immuunsüsteemi geenid, sealhulgas peamine histokompatibility complex, immunoglobuliinid ja toll-like retseptorid, on samuti olulised geenipered.
K: Kui vana on mõte, et geenid dubleeritakse?
V: Idee, et geenid dubleeruvad, on peaaegu sama vana kui geneetika ise.
