Suurem histokompatibility kompleks
Suur histokompatibility complex ehk MHC on molekul, mis asub immuunsüsteemi rakkude, näiteks valgete vereliblede välisküljel. Seda kodeerib suur geeniperekond kõigil selgroogsetel loomadel.
MHC-molekulide ülesanne on tajuda võõraid antigeene ja seega ka "võõraste" valkude olemasolu. Nad seovad patogeenide peptiidfragmente oma rakupinnale. Kui need fragmendid on seal, siis T-rakud tunnevad need ära. Sellest reaktsioonist sõltub adaptiivne immuunsus.
Efektiivsus
MHC-molekulide kaks omadust muudavad patogeenide jaoks raskeks immuunvastuse vältimise.
1. MHC on polügeenne. On mitmeid erinevaid geene, nii et igal inimesel või loomal on hulk MHC-molekule, mis seovad mõnevõrra erinevaid peptiide.
2. MHC-geenid on väga polümorfsed. See tähendab, et populatsioonis on igast geenist mitu varianti alleeli. Polümorfism on nii suur, et segapopulatsioonis ei ole kahte täpselt ühesuguse MHC-geenide ja -molekulide komplektiga indiviidi, välja arvatud identsed kaksikud.
Paljude erinevate alleelide olemasolu populatsioonis tähendab, et peaaegu alati leidub indiviid, kellel on spetsiifiline MHC-molekul, mis suudab laadida õiget peptiidi konkreetse mikroobi äratundmiseks. MHC-polümorfismi evolutsioon tähendab, et populatsioon ei allu uuele või muteerunud patogeenile, sest vähemalt mõned indiviidid on võimelised arendama patogeeni tõrjumiseks piisavat immuunvastust. MHC-molekulide varieerumine on erinevate MHC-molekulide pärilikkuse tulemus.
Transplantaadid
Siirdamine piirdub nendega, mille MHC-süsteem reageerib koe sobivuse testimisel kõige vähem.
Autoimmuunhaigused
Autoimmuunhaigus tekib siis, kui immuunrakud ei tunnista teiste rakkude MHC-molekule ja hakkavad oma keha ründama.
