Hoatsin (Opisthocomus hoazin) on troopiline lind, keda leidub Lõuna-Ameerikas Amazonase ja Orinoco delta soodes, jõemetsades ja mangroovides. See eriline lind elab eelkõige veekogude äärsetes puude ja põõsaste rohketes elupaikades, kus ta liigub sageli rühmadena.
Anatoomia ja toitumine
Hoatsin on suhteliselt suur lind (täiskasvanuna umbes 60–75 cm pikk), pruunika ja kollasekirju sulestikuga ning seljal sageli sulestikuotsadel eristatav kroonikujuline harjas. Hoatsini seedesüsteem on tema eripärade hulgas kõige tuntum: tal on väga suur ja lihaseline rindmik (crop), kus toimub taimse aine mikrobiaalne fermenteerimine. Tänu sellele eristunud kohandused suudab ta toitu—peamiselt lehti—seedida tõhusalt, nagu oleks tegu mõne ruminantse imetajaga. Fermentatsiooniprotsess tekitab liigile omase lõhna, mistõttu hoatsinit vahel hüütakse ka "haisulinnuks".
Toitumisharjumused ja käitumine
Hoatsinid on peamiselt lehttoidulised: nad söövad värskeid lehti, noori võrseid, vahel ka õisi ja vilju. Kuna lehtedel on madal energiasisaldus ja keha peab neid pikki tunde fermenteerima, on hoatsinidel madalam aktiivsus ja nad lendavad vaid lühikesi vahemaid — tihti kipuvad nad pigem hõljuvalt või pimestava tiivavalu ja plahvatusliku lühilenduga puu oksalt teisele liikuma. Nad on sotsiaalsed linnud, keda võib näha väikeses grupis kuni mitmekümne isendini.
Pojad ja eriline arenguomadus
Hoatsini noorlindudel on ainulaadne käitumis- ja anatoomiline omadus: poegadel on kummalgi tiival kaks teravat küünt (kõige selgemalt esineb need esimese kahe "sõrme" peal), mis aitavad neil pärast koorumist ja kukkumist või ohust pääsemiseks üles ronida puuokstele. Nad pesa juures tihti kukuvad või hüppavad vette ja suudavad ujuda — see käitumine vähendab röövloomade rünnakute ohtu. Kärg ja küünised kaovad järk-järgult esimeste sulestikumuudatuste käigus, kui linnud muutuvad täiskasvanuteks.
Paljunemine ja pesa
Hoatsinid ehitavad pesa tavaliselt tihedasse rippuvasse rohu- või põõsarinõusse vee kohal, et kaitsta noori röövloomade eest. Pesas on tavaliselt 2–3 muna; vanemad hoolitsevad koos nii inkubeerimise kui ka pojahoolduse eest. Noorlinnud lahkuvad pesast sageli varem ning kasutavad vee ja okste pakutavat varjupaika, kuni nad on piisavalt suured ja tugevad, et kauem lennata.
Taksonoomia ja sugulussuhted
Hoatsin on ainus elusolev liige perekonnast Opisthocomidae. Tema lähisugulased tunduvad fossiilide järgi olevat ammu välja surnud ning viimaste sajandite jooksul on teadlastel olnud palju erinevaid oletusi hoatsini positsiooni kohta lindude sugupuu sees. Molekulaar- ja morfoloogilised uuringud on pakkunud erinevaid võimalusi, kuid hoatsini tõeline filogeneetiline koht on olnud kauaks vaidluse objekt. Tänapäeval peetakse teda ülimalt eriliseks ja eraldiseisvaks taksoniks.
Ohud ja kaitse
Tavaliselt ei loeta hoatsinit maailma mastaabis kriitiliseks liigiks, kuid ta on kohalike inimtoimete—eriti elupaikade hävitamise, soode kuivendamise ja metsaraie—mõjul tundlik. Lisaks võivad teda ohustada jahindus ja kohalik toidunõudlus. Kohalik kaitsetöö ja elupaikade säilitamine on olulised, et tagada taoliste eripäraste lindude püsivus looduses.
Kokkuvõte: Hoatsin on ainulaadne lehttoiduline lind, kelle suur rindmik ning mikrobiaalne fermentatsioon on võimaldanud tal omandada toitumise eripära, mis mõjutab tema käitumist ja lennuvõimekust. Tema poegade küünised ja vee/okste kasutamine iseloomustavad kohastunud kaitsestrateegiat. Kuigi ta ei ole laialt ohustatud, vajab hoatsin kohalike elupaikade kaitset, et säilitada oma looduslikke populatsioone.
