Hoatzin }}
Hoatsin (Opisthocomus hoazin) on troopiline lind, keda leidub Lõuna-Ameerikas Amazonase ja Orinoco delta soodes, jõemetsades ja mangroovides.
Nad on ainsad linnud, kes söövad põhiliselt lehti. Nende soolestikul on erilised kohandused, mis aitavad nende seedimist hõlbustada.
Hoatzin on tuntud ka selle poolest, et tema poegadel on küünised kahel tiibade sõrmedel. Nad on ainus elusolev Opisthocomidae perekonna liige. Tema lähisugulased surid tõenäoliselt ammu välja. Hoatzini ja teiste lindude sugulussuhete üle on palju vaieldud.
Life-style
Hoatzini tibud sünnivad konksudega tiibadel. Nad kasutavad neid konksude abil puude otsa ronimiseks, enne kui nad on piisavalt suured, et lennata. Hoatzinid suudavad isegi täiskasvanuna lennata vaid lühikesi vahemaid, mistõttu nad tavaliselt ronivad.
Nad ehitavad oma pesad vee kohale. Kui oht ähvardab, sukelduvad linnud vette. Pärast ohu möödumist ronivad nad puu otsa tagasi. Hoatzinid suhtlevad ebatavaliste häälte abil, mis meenutavad vilistamist, urisemist, urisemist ja sireerimist.
Digestioon
Hootsik on ainus lind, kes seedib lehti. Nende lõhna on võrreldud värske lehmasõnnikuga. Lõhn on tingitud nende seedetraktist.
Hoatzin sööb nende taimede lehti ning mõningaid vilju ja õisi, mis kasvavad niisketes elupaikades, kus ta elab. Ta ronib kohmakalt okste vahel ringi. Kunagi arvati, et see liik võib süüa ainult arumade ja mangroovide lehti, kuid see liik sööb enam kui viiekümne liigi lehti. Üks Venezuelas tehtud uuring näitas, et hoatzini toidust 82% moodustavad lehed, 10% õied ja 8% viljad.
Üks selle liigi paljudest eripäradest on see, et tal on lindude seas ainulaadne seedesüsteem. Hoatzinid kasutavad taimse materjali lagundamiseks bakteriaalset kääritamist soolestiku esiosas, nagu seda teevad veised ja teised mäletsejalised. Erinevalt mäletsejalistest, kellel on aga rumen (bakteriaalse kääritamise jaoks spetsialiseerunud mao), on hoatzinil ebatavaliselt suur, kahte kambrisse volditud viljapõld ja suur, mitmekambriline alumine söögitoru. Selle maokamber ja maomahla on palju väiksemad kui teistel lindudel.
Hootsiku saak on nii suur, et see nihutab lennulihased ja rinnakorvi kiilu. Seetõttu lendavad nad nii halvasti. Nende söödavate lehtede aromaatsete ühendite ja bakteriaalse käärimise tõttu on lindudel ebameeldiv, sõnnikulaadne lõhn. Inimesed jahivad teda toidu saamiseks ainult suure vajaduse korral. Kui lind toitub putukatest või muudest loomsetest ainetest, on see puhtalt juhuslik.
Lennul, Boliivia
Suhted
Seni (2015) on analüüsitud väga väheste lindude kogu genoomi. Hiljuti alustati hoatzini kogu genoomi järjestamist. Alates 2011. aastast teatati, et enam kui 1,4 miljardit aluspaari hoatsiini DNA-d on sekveneeritud, mis vastab ligikaudu kogu selle haploidse genoomi kogusele, kuid ainult umbes 2,4% selle genoomist on veel kokku pandud. Lindudest on sekveneeritud vaid nelja liigi genoom. Nende jõupingutuste kooskõlastamisel hoatzinide eesnaha bakteriaalse mikrofloora analüüsiga võib saada palju teada. Praegu ei ole teada, millised on hoatzini lähimad sugulased. Fossiilsed andmed viitavad sellele, et selle sugupuu on üsna vana.
Küsimused ja vastused
K: Kus võib Hoatzin leida?
V: Hoatzinit võib leida Lõuna-Ameerikas Amazonase ja Orinoco delta soodes, jõemetsades ja mangroovides.
K: Milline on hoatzini põhitoit?
V: Hoatzini põhitoit koosneb lehtedest.
K: Millised erilised kohandused on hoatzini soolestikul?
V: Hoatzini soolestikul on erilised kohandused, mis hõlbustavad lehtede seedimist.
K: Mis on hoatzini poegade puhul ainulaadne?
V: Hoatzini poegadel on küünised kahel tiibade sõrmedel.
K: Millisesse perekonda kuulub hoatzin?
V: Hoatzin on ainus elusolev Opisthocomidae perekonna liige.
K: Mis juhtus hoatzini lähisugulastega?
V: Hoatzini lähisugulased surid tõenäoliselt juba ammu välja.
Küsimus: Mis on hoatzini kohta käivate arutelude teema?
V: Hoatzini ja teiste lindude sugulussuhete üle on palju vaidlusi.
