Mangrovi
Mangroovid on puud või põõsad, mis kasvavad soolases vees kuumades kohtades, näiteks troopikas. Mangroovid moodustavad erilise soolase vee metsa või põõsastiku elupaiga, mida nimetatakse mangroovisoodeks, mangroovimetsaks, mangrooviks või mangalaks. Mangroovid kasvavad 1/3 ulatuses troopilistest rannikutest. Neid leidub ka subtroopilises Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani edelaosas. Nende keerdunud, takerdunud juured koguvad setteid. Aja jooksul võivad setted muutuda saarteks või laiendada rannajoont.
Mangrovi juurestik
Mangroovipuud võivad aidata saari teha.
40 miljonit aastat vanad fossiilsed mangroovijuurtükid Wadi Al-Hitanist
Kirjeldus
Mangroovid elavad otse meres või mere ääres. Nende seemned langevad puu küljest maha ja kasvatavad juured kohe, kui nad puutuvad kokku mis tahes pinnasega. Madalvee ajal võivad nad langeda pigem pinnasesse kui vette ja hakata kasvama seal, kuhu nad langevad. Kui veetase on kõrge, võivad nad kukkumiskohast kaugele kanduda. Mangroovipuud on sageli algus sellele, millest kunagi saab väike saar. Kuna nende juurtesse koguneb pinnas ja muud asjad, tekivad väikesed maismaakogumid - just õige koht, kus muu saare taimestik kasvada saab. See on näide seemnete levikust vee kaudu.
Mangroovidel on erilised juurtega sarnased struktuurid. Need on õhujuured ehk pneumatofoorid. Need ulatuvad mullast välja ja on kaetud läätsedega. Nad imavad hapnikku oma pooride kaudu. Need "hingamistorud" võivad ulatuda kuni 30 cm kõrgusele ja mõnel liigil üle 3 m. Väiksemad õhukanalitega juured liigutavad hapnikku õhust vee all olevatesse taimeosadesse. Mangroovide juured annavad korallidele puhast vett, püüdes kinni mustust ja puhast vett, filtreerides maalt äravoolu ja eemaldades saasteaineid. Puu kaitseb ka rannajoont (ja selle kaudu korallrahusid) tormilainete poolt erodeerimise eest. Mangroovipõõsad on heaks kasvukohaks paljudele korallriffide kaladele, krevettidele ja krabidele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mangroovid?
V: Mangroovid on puud või põõsad, mis kasvavad soolases vees kuumades kohtades, näiteks troopikas.
K: Kus mangroovid tavaliselt kasvavad?
V: Mangroovid kasvavad tavaliselt 1/3 ulatuses troopilistes rannikualadel, samuti subtroopilises Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani edelaosas.
K: Millist tüüpi elupaiku loovad mangroovid?
V: Mangroovid loovad erilise soolase metsa või põõsastiku elupaiga, mida nimetatakse mangroovisoodeks, mangroovimetsaks, mangrooviks või mangalaks.
K: Kuidas mangroovid mõjutavad rannajoont?
V: Mangroovide keerdunud, takerdunud juured koguvad setteid, mis võivad aja jooksul muutuda saarteks või pikendada rannajoont.
K: Kas mangroovide ökosüsteemist on ka muid eeliseid?
V: Jah! Mangroovid pakuvad toitu ja peavarju paljudele kala- ja linnuliikidele, kaitsevad rannajoont tormide ja loodete põhjustatud erosiooni eest, toimivad süsinikdioksiidi neeldajatena, salvestades atmosfäärist pärit süsinikdioksiidi oma pinnases ja taimestikus, filtreerivad saasteaineid äravoolust enne selle jõudmist avamerre ning aitavad säilitada kohalikku kalandust, pakkudes kalade vastsetele sigimispaiku.
K: Kas neid ökosüsteeme ähvardab mingi oht? V: Jah - kliimamuutus põhjustab meretaseme tõusu, mis võib põhjustada üleujutusi rannikualadel, kus need ökosüsteemid asuvad; inimtegevus, näiteks metsade raadamine põllumajanduse või arengu eesmärgil, võib neid samuti ohustada; põllumajandusest tulenev reostus võib tekitada kahju; mittesäästvad kalapüügitavad võivad kahandada neist sõltuvate kalade populatsioone; ja invasiivsed liigid võivad konkureerida kohalike taimedega.
