Melon on mis tahes söödav, lihakate viljade perekonda Cucurbitaceae kuuluv vili. On arendatud ja kasvatatud palju erinevaid sorte, eriti harilikke melonisorte. Botaaniliselt võttes on melon puuviljad, kuid mõningaid sorte peetakse sageli köögiviljadeks, sest neid kasutatakse kulinaarselt sama moodi nagu kurke ja kõrvitsaid. Enamik meloneid kuulub sugukonda Cucumis, kuid on ka selliseid, mis kuuluvad perekondadesse Benincasa, Citrullus ja Momordica. Lihamelon kuulub perekonda Cucumis, arbuus aga perekonda Citrullus.

Sõna melon pärineb ladina melopepo sõnast, mis omakorda tuleneb kreeka μηλοπέπων (mēlopepon) sõnast. Nime areng peegeldab meloni pikaajalist kultiveerimist ja levikut Vahemere-äärsetes kultuurides ning Lähis-Idas.

Botaanika ja morfoloogia

Melonid on ronitaolised või roomavad taimeliigid, millel on pikad võrsetrad ja klambreid meenutavad ripsmed. Lehed on tavaliselt suured, sõlmjalt hambulised või jagatud. Õied on ühiselt ühe- või kahemõttelised (sõltuvalt liigist üksikisased meespärased ja emaspärased õied) ning õietolm kandub edasi peamiselt mesilaste abil — tolmeldus on viljade olemasolu seisukohast sageli määrava tähtsusega. Viljad võivad olla eri kuju (ümmargused, piklikud), suuruse ja koore mustriga ning sisemine viljaliha värv varieerub rohelisest ja valgest kuni oranži ja kollaseni; keskel on tavaliselt seemneruumi».

Sordid ja rühmastused

Melonite hulgas on mitu tuntud rühma ja sordiklassi, millest levinumad on:

  • Kantalupid (C. melo subsp. melo var. cantalupensis) — tihti oranži viljalihaga ja tugeva lõhnaga, magusad laualmelonid.
  • Honeydew ja inodorus-rühmad — tihti heleda, roheka või valge viljalihaga, kergelt magusad ja säilivamad.
  • Galia ja teised hübriidrühmad — tihti aromaatsed ja magusad, varieeruva tekstuuriga.
  • Väike- ja õhukesekooreliigid — mõeldud värskeks tarbimiseks või turunduseks väikeses pakendis.

Erinevused sortide vahel kujunevad nii maitse, lõhna, säilivusaja, koore muster/tekstuur kui ka vastupanu osas haigustele ning kasvutingimustele.

Päritolu ja ajalugu

Melonide vildikasede eelkäijad pärinevad tõenäoliselt Aafrikast ja Aasia kuumematest piirkondadest. Kultiveerimine on teada juba aastatuhandeid — meloneid kasvatati Vana-Egiptuses, Mesopotaamias ja India aladel. Keskajal levisid meloni sordid läbi Vahemere ja Araabia kaudu Euroopasse ning hiljem ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse koos kaubavahetuse ja koloniseerimisega. Tänapäeval kasvatatakse meloneid üle maailma, kus on soojad kasvuperioodid.

Kultiveerimine ja hooldus

Melonid vajavad sooja kasvuperioodi, head päikesevalgust ja hästi kuivendatud viljakat mulda. Peamised soovitused aednikule:

  • Istuta kohtadesse, kus päikest on palju ja maapind soojas.
  • Tagada rikkalik, kuid mõõdukas kastmine — enne õitsemist ja viljade kujunemise algust vajavad taimed vett, hiljem kastmist vähendades paraneb maitse ja suhkrusisaldus.
  • Kasutada hekkimist või istutada eraldi ruumi, sest võrsetrad võivad võtta palju ruumi.
  • Tagada tolmeldajate ligimeelitamine mesilaste või aia mitmekesisusega — ilma tolmelduseta jääb saag olemata.
  • Jälgida haigusi (nt hallitus, jahukaste) ja kahjureid (leivakärn, lehetäid), kasutada vajadusel integreeritud tõrjet.

Kasutus ja toiteväärtus

Melon on populaarne värskelt söömiseks: viilutatud laual, salatites, smuutides ja dessertides. Mõned sordid sobivad ka säilitamiseks või kuivatamiseks, seemneid kasutatakse röstetult või piparkoogina mõnes köögis. Toiteväärtuselt on melon madala kalorisisaldusega ja kõrge vee- ning C-vitamiini sisaldusega; eriti oranži viljalihaga sordid sisaldavad beetakaroteeni (A-vitamiini lähteaine). Samuti annavad melonid väikse koguse kiudaineid ja kaaliumit ning on hea suvine niisutaja.

Peamised haigused ja kahjurid

Sarnaselt teistele Cucurbitaceae liikidele võivad melonid olla vastuvõtlikud nakkustele nagu jahukaste, lehemädanik, viirushaigused (nt mosaikviirus) ning kahjuritele nagu lehetäid, ämbliklestad ja mõned vihma/maa-bakterid. Rotatsiooni, hügieeni ja vastupidavate sortide kasutamine aitab riske vähendada.

Kokkuvõte

Melonid on mitmekesine ja maailmas laialt levinud puu‑/köögiviljarühm, mis hõlmab nii magusaid laualmeloneid kui ka söödavaid vilju, mida kasutatakse köögiviljatüüpi roogades. Nende mitmekülgsus, värskendav maitse ja toitaineline koostis teevad meloni populaarseks valikuks suviseks tarbimiseks nii aedades kui ka kaupmeeste lettidel.