Medlar (Mespilus germanica) — puu ja vili: päritolu, omadused, kasvatamine

Medlar (Mespilus germanica) – päritolu, omadused ja kasvatamine: avasta ajalooline mädapuu, selle viljad, hooldusnõuanded ja sobivad kliimatingimused koduaeda.

Medlar on puu ja selle puu vilja nimi. Selle ladinakeelne nimi on Mespilus germanica ehk "saksa mädapuu", kuid ta ei ole pärit Saksamaalt. Ta kasvab Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas ning roomlased viisid ta Saksamaale. Kaspia mere ääres kasvatati medlarit umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kreekasse jõudis ta umbes 700 eKr ja Rooma umbes 200 eKr. Rooma‑aegadel ja keskajal oli medlar oluline viljapuu, kuid 1600–1700. aastaks hakati rohkem sööma teisi puuvilju ning medlari kasvatamine vähenes. Tänapäeval ei ole medlar kuigi levinud ja teda kasvatatakse pigem väiksemates aedades või puukoolides.

Päritolu ja ajalugu

Medlar on tõenäoliselt pärit Lõuna-Kaukaasiast ja Musta mere idakaldalt. Ta oli tuntud Vana‑Kreekas ja Roomas nii toiduks kui ka ravimtaimeks. Keskaja Euroopas levis medlar tänu kloostriaedadele. Kuigi ladina nimi viitab Saksamaale, tuli see sealt hiljem kultuurina laiemalt Euroopasse.

Kirjeldus

Medlar on lehtpuu (Rosaceae sugukond), mis eelistab päikeselist ja kuivemat kasvukohta. Parimates tingimustes võib taim kasvada kuni kaheksa meetri kõrguseks, kuigi sageli jääb ta pigem põõsa mõõtu. Medlar on lehtpuu, ehk ta ei ole terve aasta roheline. Tema eluiga on tavaliselt umbes kolmkümmend kuni viiskümmend aastat — see on suhteliselt lühike võrreldes paljude teiste puuviljapuudega.

Lehed on tumerohelised, kuni viisteist sentimeetrit pikad ja umbes kolm sentimeetrit laiad. Õied ilmuvad hiliskevadel: nad on valged, sageli kergelt lõhnavad ja kasvavad üksikult või väikestes õisikutites. Viljad on punakaspruunid, välimuselt õunale sarnanevad pihlakad (tüüpiliselt umbes kahe kuni kolme sentimeetri läbimõõduga). Viljad on alguses väga kõvad ja happelised, neid süüakse tavaliselt alles pärast pehmenemist.

Valmimine ja söömiseks ettevalmistus

Medlari viljad vajavad nii‑öelda bletting‑protsessi — pehmenemist ja maitse arendamist, mida soodustavad jahedamad ilmad või ladustamine. Pärast esimesi külmi muutuvad viljad pehmeks, tumedaks ja magusamaks ning siis on nad söömiseks sobivad. Inimestel on kombeks koguda viljad pärast esimesi öökülmi või võtta viljad korjatud kujul koju ja jätta jahtuma/säilitamiseks korvi koos õuntega, et kiirendada pehmenemist.

Kasvatamine ja hooldus

• Asukoht: valige päikeseline, hästi kuivendatud koht. Medlar talub kuiva mulda, kuid ei sobi hästi vesisele pinnasele.
• Muld: eelistab kerget kuni keskmise viljakusega mulda; liigselt happel ei sobi.
• Külmakindlus: vajab sooja suve ja pehmemat (mitte liiga külma) talve; nooremaid taimi võib äärmuslike külmadega kahjustada.
• Istutamine: parim istutus­aeg on varakevadel või sügisel. Istikuid võib osta puukoolist või paljundada poolpuitunud pistokstest.
• Lõikamine: kärpida saab pärast saagi koristust, eemaldades nõrgad või haiged oksad ja kujundades võra õhku läbilaskvaks.
• Tolmlemine: paljud medlarivormid on osaliselt isetolmlevad, kuid saagikus paraneb, kui läheduses on teine isend või sobiv õistaim.

Sordid ja paljundamine

Medlari sordi­valik ei ole tänapäeval suur, kuid olemas on mitmeid kasutatavaid sorte, mis erinevad viljade suuruse, maitse ja saagikuse poolest. Paljundatakse seemnest (seemnest kasvatatud taimed annavad sageli hiljem vilju) või vegetatiivselt — näiteks pistokste või õmmeldes, et säilitada sordile omaseid tunnuseid. Puuviljapuukoolides müüakse tavaliselt kloonitud sorte, mis annavad stabiilsema kvaliteediga vilja.

Kahjurid, haigused ja probleemid

Medlarit võivad rünnata tavalised õunapuu‑ ja sõstra‑kahjurid: näiteks lehetäid, skaalakärbsed ja puuvilja­kärbsed. Rosaceae‑perekonda kuuluvana võib medlar olla vastuvõtlik ka äärmistele bakteriaalsetele haigustele, näiteks leegihaigusele (fire blight), kuigi tundlikkus varieerub sortide vahel. Õige hooldus ja hea õhuringlus võra sees aitavad haiguste riski vähendada.

Kasutus ja toiduretseptid

Tooraine: medlarit süüakse tavaliselt pehmenenult. Kõige tavalisemad kasutusviisid:

• värskelt pehmenenult magusa suupiste või lisandina;
• marmelaadid, moosid ja püreed — medlari aroom on neis rikkalik ja iseloomulik;
• desserdid, kompott ja hoidised;
• kääritatud joogid või liköörid traditsioonilistes retseptides;
• rahvapärases meditsiinis on medlarit kasutatud astringendi ja seedimist soodustava vahendina.

Maitse muutub pehmenemisel – algne hapukus väheneb ja esile tuleb magusam, veidi karamelline ning õunataoline noot. Seemned ei ole tavaliselt söödavad ja neid eemaldatakse toiduvalmistamisel.

Korjamine ja säilitamine

Viljad korjatakse tavaliselt enne täielikku pehmenemist või lasetakse puul kuni esimeste kütteks sobivate külmadeni. Pärast koristust pehmenevad nad toatemperatuuril paari päeva kuni nädalaga; külmhoidlas saab protsessi aeglustada. Kui viljad on pehmed ja söödavad, on neid parim tarbida kiiresti või töödelda moosiks/kompotiks. Medlareid võib külmutada või konserveerida, et pikendada säilivusaega.

Järeldus

Medlar on ajalooline ja huvitava maitsega viljapuu, mis sobib hästi väikestesse aedadesse või eriohvitise huvilistele. Kuigi tema kasvatamine ei ole laialt levinud, pakub medlar ainulaadset vilja ning on väärt proovimist neile, kes otsivad haruldasemaid aedvilju ja huvitavaid toiduelamusi.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on medaanipuu ladinakeelne nimi?

K: Kust roomlased selle võtsid?

K: Kui kaua aega tagasi hakkasid inimesed Kaspia mere ääres medlipuud kasvatama?

K: Millal jõudis see Kreekasse ja Rooma?

K: Millist kliimat vajab mäsripuu, et hästi kasvada?

K: Kui kõrgeks võib möldripuu saada ideaalsetes tingimustes?

K: Kuidas näevad viljad välja, kui nad on küpsed?

Otsing