Kuumalaine
Jaanuari lõpus algas Kagu-Austraalias väga kuum ilm, mida nimetatakse kuumalaineks. Kuumalaine põhjustasid aeglaselt liikuv kõrgrõhkkond Tasmani mere kohal, suur troopiline tsüklon Loode-Austraalia ranniku lähedal ja Põhja-Austraalia kohal olev monsuunitriipus. See põhjustas kuuma troopilise õhu liikumise üle Austraalia kaguosa.
Veebruaripõlengud algasid kõige kuumemal päeval Victorias, kus temperatuuriregistreid on peetud alates 1859. aastast. 6. veebruaril 2009 - päev enne tulekahjusid - teatas Victoria peaminister John Brumby inimestele, et tulemas on väga kuum ilm ja et on suur põlengute oht. Ta käskis inimestel olla väga ettevaatlik. Samuti ütles peaminister Brumby, et see saab olema "osariigi ajaloo kõige halvem tulekahjuolukord".
Gippslandi tulekahjud
Jaanuari lõpus oli Victoria osariigi Gippslandi piirkonnas tulekahjud. Nende hulka kuulusid 30 hektari suurune väike puupõleng Delburni lähedal Victoria osariigis ja üks, mis peaaegu põletas männiistanduse. Victoria osariigis Sale'i linna lähedal oli kaks väikest rohutulekahju, mis olid tahtlikult süüdatud.
29. jaanuaril võitles üle 500 tuletõrjuja kahe tulekahju vastu Delburnis, mis olid ühinenud üheks suureks tulekahjuks. Boolarra ja Darlimurra lähedal, Morwelli linnast lõuna pool, oli põlenud 1000 hektarit (2471 aakrit). Ühtegi hoonet ei põlenud. Jaanuaris 30. jaanuaril toimunud jaheda ilmamuutuse tõttu oli tulekahjudega võitlemine lihtsam, kuid see muutis ka tuulevaikuse, mis tõi kaasa laigupõlenguid (uued, väikesed tulekahjud põlevatest taimedest, mis puhusid ettepoole). 31. jaanuari õhtul töötasid tuletõrjemeeskonnad, et peatada tule levikut põhja poole. Nad võitlesid, et kaitsta peamisi elektriülekandeliinid, mis viivad elektrit Latrobe Valley'st Melbourne'i. Tulekahju oli ka Victoria osariigi Hazelwoodi elektrijaama lähedal.
1. veebruariks olid tuletõrjujad teinud Boolarra tulekahju ümber tulekahju puhastamise, kuigi see põles endiselt kontrollimatult. Tulekahju oli põlenud läbi 6500 hektari ning hävitanud 29 maja, taluhooneid ja loomi. Politsei usub, et Delburni ja Boolarra tulekahjud olid tahtlikult süüdatud. Nad panid välja 100 000 dollari suuruse preemia teabe eest, mis viib tulekahjusid süüdanud inimeste vahistamiseni.
2. veebruaril lõi välk 23 uut tulekahju. Nende hulgas oli kolm tulekahju Bunyip State Parkis ning tulekahjud Drouin Westi ja Leongatha lähedal. Suurenenud õhuniiskus aitas siiski tulekahjude levikut peatada. 3. veebruaril rühmitas riigi tuletõrjeamet tulekahjud kuude piirkonda. Viis tulekahju oli kontrolli all, kuid üks, Mirboo Northi lähedal, mitte.
Suuremad tulekahjud on järgmised:
Põhja- ja keskosa
Kinglake'i tulekahjud
Kinglake'i tulekahju sai nime, kui kaks tulekahju ühinesid pärast tuule suuna muutmist 7. ja 8. veebruaril. Tulekahju oli 8. veebruariks põlenud üle 210 000 hektari (518 921 aakri). Kinglake'i tulekahjus hukkus 147 inimest.
Esimene neist kahest tulekahjust sai alguse Kilmore Eastis, Victorias, 7. veebruari 2009. aasta pärastlõunal ja põles 30 km (19 mi) kagus St Andrews'i suunas läbi Wandongi ja Clonbinane'i. Tulekahju hävitas 7. veebruaril 30 maja Wandongis ja Heathcote Junctionis. 8. veebruariks oli Wandongis hävinud 150 maja ja neli inimest hukkus. Tulekahju sulges Seymouri raudteeliini ja osa Hume'i maanteest Kilmore'i lähedal. Loodetuul puhus tulekahju rindeosa St Andrews'i suunas, enne kui ilm muutus umbes kell 19.30 õhtul, muutes tuule suunda edelasse. Tuule muutus muutis pika ja kitsa tulekahju laiaks tulerindeks, mis liikus kirdeosas Kinglake'i ja Stratheweni suunas.
8. veebruari õhtuks varjus 100 inimest, kes olid Kilmore'i tulekahjust pääsenud, Wallan'i korvpallistaadionil. Paljud neist ei saanud oma kodudesse tagasi minna, sest politsei oli teed sulgenud.
Tulekahjurinne põles läbi Kinglake'i piirkonna 7. veebruaril. See oli osariigi halvim tulekahju piirkond, kus hukkus 37 inimest ja hävis üle 550 maja. Kinglake Westis hukkus veel 12 ja Strathewenis 27 inimest.
Teine tulekahju hävitas Marysville'i linna, Victoria. See algas Marysville'ist põhja pool ja alguses arvasid inimesed, et see läheb ümber linna, kuid mõne minutiga oli linn põleng. Umbes kell 17.00 kadus elektrienergia ja tuul lakkas. Mõned minutid hiljem pöördus tuul tagasi teisest suunast, tuues tulekahju kaasa orgu ülespoole. Marysville'i veepuhastusjaama kahjustused muutsid vee joogikõlbmatuks. 11. veebruaril öeldi, et linna 500 elanikust olevat hukkunud 100 inimest ja et alles on jäänud vaid mõned hooned. Peaminister Brumby ütles: "Seal ei ole mingit tegevust, seal ei ole inimesi, seal ei ole hooneid, seal ei ole linde, seal ei ole loomi, kõik on lihtsalt kadunud." Hiljem korrigeeriti neid numbreid, kuid 40 inimest hukkus ja peaaegu kõik linna hooned said kahjustada või hävisid.
Umbes 95% Narbethongi majadest hävis. Sama tulekahju tabas ka Taggerty ja Buxton.
Edela pool põles tulekahju kolmel pool Yarra Glenis, Victoria osariigis, ja lõi inimesed linnas lõksu. Yarra Glenist põhja pool hävisid majad ja põlesid suured rohumaad.
Mõnda aega uskus politsei, et keegi süütas Marysville'i põleva tulekahju, ja mitu inimest uuriti. Kuid 2011. aasta juunis teatas Victoria politsei, et tõenäoliselt ei olnud see põhjus.
Maroondah/Yarra tulekahjud
Maroondah/Yarra tulekahju sai oma nime 10. veebruaril, kui mitmed Healesville'ist, Victoriast ja Toolangist ida pool põlenud tulekahjud ühinesid. Hilishommikuks oli tulekahju põlenud 505 hektarit (1248 aakrit), tulekahju juures oli 184 tuletõrjujat ja 56 tuletõrjeautot. Kuigi temperatuur oli jahtunud, puhus tugev tuul süttinud sütt ja vallandas uusi tulekahjusid. Keskpäeva paiku vähendati ohtu Healesville'i ümbruse varale, kuigi säästva arengu ja keskkonna ministeeriumi teatel peaksid inimesed jälgima ilmamuutusi.
Maroondah/Yarra piirkonna tulekahjud ohustasid Victoria osariigi Healesville'i linna kuni 14. veebruarini.
Beechworthi tulekahju
Victoria osariigis Beechworthis põles tulekahju üle 30 000 ha (74 132 aakri) ja jõudis Yackandandah, Stanley, Bruarong, Dederang, Kancoona, Kancoona South, Coralbank, Glen Creek ja Running Creek linnade lähedale. Tulekahju sai alguse 7. veebruaril kell 19.00 õhtul Beechworthist 3 km lõuna pool, enne kui kuum põhjatuul lõuna poole läbi männiistanduste ajas.
Tulekahju hävitas hooneid Mudgegongas, Victorias, Beechworthist kagu pool; 2 inimest hukkus. Paksu suitsu ja pilvede tõttu oli Beechworthi tulekahju suurust raske kindlaks teha.
Tugevad tuuled andsid 8. veebruari öösel tulekahjule toitu ja 9. veebruari keskpäeva paiku lõi välk Kergunyahis uue tulekahju. Rohkem kui 440 tuletõrjujat töötasid, et peatada uus tulekahju, mis ähvardas Gundowringi ja Eskdale'i (Victoria) linnaosa pärast seda, kui see hüppas üle Kiewa jõe. Ööl vastu 9. veebruari oli suurim oht Eskdale'ile. Tulekahjud põlesid ka männiistandustes 8 km (5 mi) kaugusel suurest Myrtlefordi linnast, mis asub tulekahju piirkonna läänepoolses, vastupidises otsas. Kuigi väiksemad linnad idas, sealhulgas Gundowring ja Kergunyah, olid endiselt ohus, ei olnud CFA teatel otsest ohtu suuremate linnade Beechworth ja Yackandandah, mis asuvad tulekahju piirkonna põhjaservas.
10. veebruariks olid tuletõrjujad lõpetanud 115 km (71 mi) pikkuse lõkketöö Beechworthi tulekahju ümber ja püüdsid teha veel 15 km (9 mi), kuna tulekahju oli endiselt kontrollimatult põlemas. Pärastlõunaks oli tuleohu langenud, kuid tuletõrjujad võitlesid Beechworthi põhipõlengust ida pool asuvas Victoria osariigis Koetongi lähedal uue tulekahjuga, mille pindala ulatus 50 hektarist 80 hektarini (198 aakrit). Beechworthi ja lähedalasuvate linnade elanikele öeldi 10. veebruari õhtul, et nad peavad arvestama suurema suitsuga, sest 250 tuletõrjujat lähevad tagasi põlema, et teha rohkem tulekahju levikut.
Beechworthi kinnipidamiskeskus, vangla, pakkus kuni kolmkümmend vangi, et aidata tuletõrjujaid.
Bendigo tulekahju
Bendigo linnast lääne pool põles tulekahju 500 hektarit (1236 aakrit). Tulekahju algas 7. veebruaril umbes kell 16.30 õhtul ja põles läbi Long Gully ja Eaglehawk'i, Victoria osariigis. See jõudis Bendigo kesklinnast 2 km kaugusele, enne kui see 8. veebruari hilisõhtul kontrolli alla saadi. See hävitas umbes 45 maja Bendigo läänepoolsetes eeslinnades ja kahjustas elektriülekandeliini; see põhjustas osades linnaosades elektrikatkestusi. Üks mees Long Gullyst, kes oli haige ja ei suutnud oma majast lahkuda, hukkus tulekahjus; tema naabrid püüdsid kõvasti, kuid ei suutnud teda päästa. Tulekahju muutis 7. veebruari lõpus, kui ilm muutus, suunda ja pöördus tagasi Eaglehawki suunas. See saadi kontrolli alla 8. veebruari keskpäeva paiku.
Kangaroo Flatis, Victoria vanemaealiste keskuses, loodi abikeskus. Tulekahju ajal viidi Long Gully, Eaglehawk, Maiden Gully, California Gully ja West Bendigo elanikud oma kodudest välja ja saadeti keskusesse. Politsei uurib, kas keegi oli selle tulekahju süüdanud. CFA arvab, et tulekahju sai alguse autost või veoautost maanteel visatud sigaretist.
Redesdale'i tulekahju
Redesdale'is põles tulekahju 10 000 hektarit (24 711 aakrit). Tulekahju sai alguse 9 km (6 mi) linnast lääne pool. Tulekahju oli Bayntoni ja Glenhope'i linnade lähedal. Glenhope'i ähvardas 9. veebruaril uuesti väiksem tulekahju, mis lahkus põhipõlengust. Bendigost ja Kynetonist toodi kohale rohkem tuletõrjujaid ja veoautosid. 10. veebruariks oli tulekahju kontrolli all, olles hävitanud 12 maja ja taluhoonet.
Ida
Bunyip tulekahju
Bunyip State Parki tulekahjus põlesid majad Longwarry Northis ja Drouin Westis Victoria osariigis, samuti talud ja ettevõtted, pärast seda, kui tulekahju hüppas üle Princes Highway'i.
Tulekahju peatati 9. veebruari pärastlõunaks, kui see oli põlenud 24 500 hektaril (60 541 aakrit). Tulekahju hävitas vähemalt kaheksa maja, muid hooneid ja ühe tehase. Tuletõrjemeeskonnad alustasid 9. veebruaril tulekahju peatamiseks tagasipõlemist. Inimesi Pakenhami ja Warraguli (Victoria) vahel hoiatati nende tulekahjude suitsu eest.
paljud talunikud, kes ei saanud tulekahju tõttu loomi oma taludes hoida, viisid need lähedalasuvatesse müügiplatsidele; 9. veebruariks olid sajad Bunyipi tulekahjus kannatanud veised viidud Pakenhami müügiplatsidele.
Churchilli tulekahju
Churchilli tulekahju algas 7. veebruari pärastlõunal Victoria osariigis Churchillist 1 km (1 mi) kagus asuvas männiistanduses. 30 minuti jooksul oli see levinud kagusse, Hazelwood South, Traralgon South, Jeeralang ja Budgeree East, Victoria lähedal. Hilisõhtuks oli tulekahju Yarrami ja Woodside'i lähedal, Victoria Gippslandi lõunarannikul. Ilm muutus umbes kell 18.00 ja edelatuuled lükkasid tulekahju kirde suunas Gormandale'i ja Willung South'i suunas Hyland Highway'l. Umbes 500 inimest varjus Traralgoni teatrisse.
Tulekahju jõudis Loy Yangi elektrijaama ja jaama söekaevanduse lähedale. Ööl vastu 7. veebruari lähenes tulekahju kaevanduse pealmaakaevandusele, kuid ei kahjustanud midagi ega peatanud jaama tööd. Kaevanduse kivisütt ladustavas punkris puhkes mitu väikest tulekahju, kuid need suudeti piirata, ilma et need oleksid tekitanud kahju. Oht vähenes 8. veebruari õhtuks, kui temperatuur jahtus ja sadas kerget vihma. Üks väike tulekahju puhkes elektrijaamast lõuna pool, kuid veepommituslennukid kustutasid selle.
9. veebruariks oli Churchilli tulekahju ikka veel kontrollimatult põlemas, kusjuures rindejooned läbisid Latrobe'i oru ja Strzelecki Ranges'i. Hilisõhtuks oli tulekahju põlenud 32 860 hektarit ja hukkunud mitu inimest. Tuule muutumine sel õhtul muutis osa tulekahjust hullemaks, nii et CFA hoiatas inimesi Won Wronis ja lähedalasuvatel aladel valmisolekuks.
Politsei usub, et keegi süütas Churchilli tulekahju. Churchilli mees arreteeriti politsei poolt 12. veebruaril. Teda süüdistati 13. veebruaril surma põhjustanud süütamises, põlengu süütamises ja lapsporno omamises.
Dandenong Ranges tulekahjud
Dandenong Ranges'is Ferntree Gully ja Upper Ferntree Gully's algas tulekahju. Kõik suuremad teed olid suletud. Tulekahju kahjustas Upper Ferntree Gully's raudteerada, mistõttu Belgrave'i raudteeliin tuli sulgeda. Tulekahju, mille tuletõrjujad said kolme tunni jooksul kontrolli alla, põles 2 hektarit (5 aakrit) mööda raudteed.
12. veebruari hommikul algas Upper Ferntree Gully's majapõleng, milles hukkus üks CFA vabatahtlik tuletõrjuja. Politsei arvab, et tulekahju süüdati tahtlikult.
Narre Warren
Narre Warrenis oli mitu tulekahju. Narre Warren South'is hävis kuus ja Narre Warren North'is kolm maja.
Wilsons Promontory
8. veebruaril vallandas välk Wilsons Promontory's tulekahju, mis põletas kiiresti üle 2850 aakri (1153 ha). See tulekahju ei ohustanud telkimisala, kuid rahvuspargi valvurid otsustasid pargi evakueerida; mõned telkijad viidi välja paadiga. Tulekahju põles kontrollimatult üle 10 päeva. Veebruariks oli see põletanud 11 000 hektari suuruse ala, sealhulgas lennuriba, ja lõikas läbi põhitee.
Lääne
Horshami tulekahju
Horshami tulekahju põletas 5700 hektarit (14 085 aakrit), sealhulgas golfiklubi ja kaheksa elamut. Kahjustatud sai ka Dimboola tuletõrjeseade (kommunaalteenus).
Tulekahju sai alguse 7. veebruaril kell 12.30 õhtul, kui tugev tuul puhus üle elektriposti Remlaw's, linnast lääne pool. Tulekahju suundus esmalt edelasse ja seejärel kagusse, üle Wimmera maantee ja Wimmera jõe Horshami golfiväljakule ja seejärel Havenisse, linnast lõuna poole. Tuletõrjujad suutsid päästa Havenis asuva üldpoe, raekoja ja kooli, kuigi leegid jõudsid nende hoonete lähedale meetrite kaugusele. Kuni 90 km/h (56 mph) tuuled muutsid päeva jooksul kolm korda suunda ja põhjustasid tingimused, mida üks CFA tuletõrjuja kirjeldas kui kõige halvemaid, mida ta kunagi näinud oli. Taksojuht võttis 82-aastase ratastooliga naise ja tema tütre majast peale, kui tulekahju oli vaid 91 meetri kaugusel; maja oli põlema pandud, kui takso ära sõitis, ja põles mõne minutiga maha.
Kell 15.00 oli tulekahjuga võitlemas üle 400 tuletõrjuja, samuti kaks veepommilennukit, 54 tuletõrjeautot ning 35 säästva arengu ja keskkonnaministeeriumi (DSE) tuletõrjemeeskonda. Kell 18.00 oli tulekahju liikunud ida poole ja tuule muutudes lükkus seejärel loodesse üle Lääne maantee Drungi, Horshamist ida poole.
Coleraine'i tulekahju
Coleraine'is põletati 770 ha (1 903 aakrit); üks mees sai raskeid põletushaavu.
