Haigurid (Ardeidae): liigid, tunnused ja elupaigad
Avasta haigurid (Ardeidae): 64 liiki, omadused, elupaigad ja pesitsemis- ning rändekäitumine. Pildid, liigitus ja vaatluse nipid.
Haigurid on haudelinnud perekonnast Ardeidae. Selles perekonnas tunnustatakse umbes 64 liiki, kuigi täpne arv võib sõltuvalt taksonoomilisest tõlgendusest veidi erineda. Mõnda liiki nimetatakse rahvakeeles ka haikarate asemel haugideks või kibuvitsadeks, eriti valgete ja graatsiliste sulestikega esindajate kohta.
Tunnused ja anatoomia
Haiguritel on pikk kael, terav nokk ja pikad jalad, mis on kohastunud raba- ja rannikuökosüsteemides toitumiseks. Erinevalt paljudest teistest vesiste linnuliikide rühmadest lendavad haigud kaela sisse tõmmatud kujul, mitte välja sirutatult. Paljudel liikidel on dekoratiivsed seisulised sulestikuharjad ja mõnel on spetsiaalne pulbri-sulestik (inglise keeles "powder down"), mille rakuline lagunemine toodab peent pulbrit, mis aitab sulgi puhastada ja vett hülgavat kihti säilitada.
Taksonoomia ja liigitus
Perekonna sees eristatakse mitmeid alamrühmi. Näiteks nimetatakse perekondade Botaurus ja Ixobrychus liikmeid sageli kibuvitsateks — need on üldjuhul lühemakaelalisemad ja roostikus elavad liigid ning moodustavad Ardeidae piires monofüleetilise rühma. Samas on mõne suurema perekonna, nagu Ardea ja Egretta, liigiline jagunemine keeruline ja teadlaste vahel ei ole alati täielikku üksmeelt.
Välimuse varieeruvus
Haigurite hulgas on nii suuri, jõulise kehaehitusega liike kui ka väikseid ja õrnaid esindajaid. Valgete sulestikega liike (tihti rahvapäraselt kutsutud harakatüüpi nimedega) eristab sageli dekoratiivne sulestik ja peenem kehaehitus. Kuigi mõnel liigil on sarnane välimus teiste seltsi kuuluvate lindudega (nt haigad, iibised või lusikakajakad), eristab haigureid nende iseloomulik lend ja käitumine.
Toitumine ja käitumine
Haigurid on peamiselt lihasööjad ning toituvad kala, kahepaiksete, väikeste kalmaaride, putukate, vähiliste ja mõnikord ka väikeste imetajate ning lindude poegadega. Nad kasutavad erinevaid püügiviise: paigal seismine ja saagi kiirge nokaotsaga püüdmine, järsk rünnak veest või mudast ja mõnel liigil aktiivne kõndimine vees põhjapüügil. Enamik haigureid on päeval aktiivsed, kuid mõned liigid võivad toituda ka hämaruses või öösel.
Paljunemine ja pesitsemiskäitumine
Paljud haiguliigid pesitsevad kolooniliselt, moodustades suuremaid või väiksemaid pesakogukondi puude või põõsaste otsas. Teised, eriti kibuvitsad, eelistavad pesitsemiseks pilliroogu või roostikku. Pesitsusaeg ja munade arv pesas varieeruvad liigiti; enamasti annab paar mitu muna ning mõlemad vanemad osalevad pesitsuses ja poegade toitmises.
Levik ja elupaigad
Haigurid elavad laias valikus veekeskkondades: sisemaajärved, jõekäärud, sood, rannikualad, mangroovid ja märgalad. Mõned liigid on rändavad — eesti-laadsetel aladel kohalikud haigruliigid võivad külmadel aastaaegadel rännata lõunasse — samas kui teised on piirkonniti püsivad asukad.
Oluline roll ökosüsteemis ja suhted inimestega
Haigurid aitavad reguleerida vee-eluga seotud populatsioone (nt kalad ja kahepaiksed) ning on heaks indikaatoriks märgalade tervisest. Inimtegevus — märgalade kuivendamine, saastatus, pesitsuspaikade häirimine ja elupaikade kadumine — mõjutab paljusid liike negatiivselt. Mõned liigid on looduskaitsealused ning nende kaitseks on kehtestatud erisätteid ja habitable taastamise meetmeid.
Konserveerimine
Paljude haiguriliikide seisund varieerub: mõned on laialt levinud ja arvukad, teised aga üldse haruldased või ohustatud. Konserveerimisel keskendutakse eeskätt elupaikade säilitamisele ja taastamisele, pesitsusalade kaitsele kolooniate häirimise eest ning vee kvaliteedi parandamisele.
Muud näited:
- Ardea alba — valge haigur (tuntud ka kui suurem valge haigur)
- Ardea herodias — suur roheline haigur
- Botaurus stellaris — tavakibuvits (roostikus pesitsev)
- Ixobrychus minutus — väike kibuvits
Kui soovite, võin lisada pildinäiteid, kirjeldusi Eesti piirkondades levinud liikidest või värskendada teavet konkreetse liigi kaitseoleku kohta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on haigurid?
V: Haigurid on Ardeidae perekonda kuuluvad tiirulinnud.
K: Mitu liiki haigurid kuuluvad Ardeidae perekonda?
V: Ardeidae perekonnas on 64 tunnustatud liiki.
K: Millised on veel mõned haikarate nimed?
V: Mõnda haigurit nimetatakse ka haigruteks või kibuvitsadeks.
K: Mille poolest erinevad kühmnokk-konnakotkad teistest haigrutest?
V: Kõiki perekondade Botaurus ja Ixobrychus liikmeid nimetatakse karvasjalgseteks: nad moodustavad Ardeidae perekonna piires monofüleetilise rühma.
K: Miks kutsutakse mõningaid linde kaelkirjakuks?
V: Haugid ei ole bioloogiliselt eraldiseisev rühm, kuid neid kutsutakse haugideks, sest nad on peamiselt valged ja/või neil on dekoratiivsed sulestikud.
K: Mille poolest erinevad haigurid teistest lindudest, nagu näiteks haiglad, iibised ja lusikakotkad?
V: Haigurid erinevad teistest lindudest, nagu haigad, iibised ja lusikakotkad, selle poolest, et nad lendavad sisse tõmmatud, mitte välja sirutatud kaelaga.
K: Kus pesitsevad mõned Ardeidae perekonna liikmed?
V: Mõned Ardeidae perekonna liikmed pesitsevad kolooniliselt puudel; teised, eelkõige karvasjalglased, kasutavad roostikupesasid.
Otsige