Heeringalind (Larus argentatus) — suur Euroopa kajakas: tunnused ja levik
Heeringalind (Larus argentatus) — suur Euroopa kajakas: tunnused, levik, ränded ja linnastumine. Tutvu liigi määramise, elupaikade ja käitumisega.
Heeringalind (Larus argentatus ehk Euroopa heeringalind) on suur kajakas (kuni 26 tolli ehk 66 cm pikk). Ta on Lääne-Euroopa rannikualadel kõige arvukam ja tuntuim kajakas. Ta pesitseb Põhja-Euroopas, Lääne-Euroopas, Skandinaavias ja Baltimaades.
Mõned heeringalinnud, eriti need, kes elavad külmemates piirkondades, rändavad talvel kaugemale lõunasse, kuid paljud neist on alalised elanikud, näiteks Briti saartel, Islandil või Põhjamere rannikul. Euroopa heeringalokid on arvukalt levinud ka sisemaa prügilate ümbruses ja mõned neist on isegi kohanenud eluga sisemaal asuvates linnades.
Tunnused
Välimus:
- Suuremate kajakate hulgas keskmise-suurena: kerepikkus kuni 66 cm, tiibade siruulatus umbes 125–155 cm.
- Iseloomulik täiskasvanu rõhutatud helehall selg, valge pea ja keha ning mustad tiibalõpud valgete laikudega.
- Nokas tugev, kollane, tihti punase märgiga alumisel nokatüvel (mida kasutatakse söödava suunamiseks kutsikatele).
- Jalad tavaliselt roosakad kuni roosakas-hallid; noorlinnud on pruunimad ja laikulise sulestikuga — täisealiseks muutumine võtab 3–4 aastat.
- Hääl: suur ja karge hüüdlause, mis kajab rannikualadel sageli tugevalt.
Eluviis ja toit
- Toitumine: heeringalind on oportunistlik kõigesööja — toitub kalast, heeringast, vähiliikidest, putukatest, maja- ja linnujäätmetest, munadest ja poegadest ning prügihoidlates leiduvast toidujäägist.
- Püüdmisel kasutab mitmeid võtteid: ujutamine ja sügavuti haaramine, rannal maiustamine, samuti toidu varastamine teistelt lindudelt.
- Elupaigana eelistab rannikualasid, kuid kohaneb hästi ka linnakeskkonnaga — pesitseb katustel, prügila kallastel ja saartel.
Paljunemine
- Pesitseb tihti kolooniates; pesa võib asuda kaljul, maapinnal, madalal saarel või ka linnukatusel.
- Pesa on tavaliselt tehtud rohust, sulekatest ja muudest materjalidest; tavaliselt muneb 2–3 muna.
- Munade haudumine kestab umbes 27–28 päeva; poegade lennuvõime tekib umbes 35–40 päevaga, kuid emotsionaalselt ja sotsiaalselt saavad noorlinnud iseseisvaks alles hiljem.
Levik ja ränded
Heeringalind on laialt levinud Põhja- ja Lääne-Euroopas ning on tavaline ka Baltikumis ja Skandinaavias. Suurem osa elanikkonnast on püsielanikud rannikupiirkondades, samas kui põhjapoolsemad isendid rändavad talvekuudel lõuna suunas, ulatudes mõnel juhul Vahemere ja Põhja-Aafrika rannikuni. Sisemaa linnastunud populatsioonid võivad olla aasta ringi paigal, kui toiduvarud on stabiilsed.
Suhted inimestega ja kaitse
- Inimestega koos eksisteerimine on heeringalindadele kasuks tulnud — prügilate, jahisadamate ja kalatööstuste lähedus tagab rikkalikud toiduallikad.
- Samas on kirju-suurte kolooniate tekitatud lärmi- ja saastusprobleemid ning lindude rünnakud toidu hankimiseks muutunud mõnes linnas probleemiks.
- Rahvusvaheliselt on liik üldiselt levinud ja IUCN andmetel muret tekitavaks ei peeta (Least Concern), kuid kohalikus mastaabis võivad populatsioonid kõiguda ja mõnes piirkonnas rakendatakse haldusmeetmeid liigse leviku või kahjustuste piiramiseks.
Märkamis- ja määramisnipid
- Võrdle teiste kajakatega: suurem kui väiksemad hallid kajakad, väiksem ja heledam kui paha suurte mustade aladega Larus marinus (suuremust-kajakas).
- Noorlindude pruunikas, laikuline sulestik võib segi ajada teiste noortega — täiskasvanud isendi kollane nokk ja hall selg aitavad eristada.
- Parimad vaatluspaigad: sadamad, rannad, saared, jäätmemäed ja linnakatuste lähedus.
Muud huvitavad faktid: heeringalind elab sageli üle 20–30 aasta; üksikuid isendeid on registreeritud veelgi vanematena. Tema kohanemisvõime ja toidulised eelistused on teinud temast ühe kõige edukama linnuliigi linna- ja rannikukeskkondades.
Taksonoomia
Heeringalokkide / väikekajakate rühma taksonoomia on väga keeruline, kuna eri asutused tunnistavad kahest kuni kaheksani liiki.
See rühm on ringjaotusega ümber põhjapoolkera. Erinevused kõrvuti asetsevate vormide vahel on selles ringis üsna väikesed, kuid kui ring on lõpule viidud, on lõpuosad, räime- ja väikelaulurüdi, selgelt erinevad liigid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on heeringalind?
V: Heeringalind on suur kajakas, mis on kõige arvukamalt levinud ja tuntud Lääne-Euroopa rannikualadel.
K: Kui pikaks võib heeringalokk kasvada?
V: Heeringalind võib kasvada kuni 26 tolli ehk 66 cm pikkuseks.
K: Kus pesitseb heeringalind?
V: Heeringalind pesitseb Põhja-Euroopas, Lääne-Euroopas, Skandinaavias ja Balti riikides.
K: Kas kõik heeringalokid rändavad talvel?
V: Ei, kõik heeringalokid ei rända talvel. Mõned külmemate paikade elanikud rändavad talvel kaugemale lõunasse, samas kui teised on alalised elanikud sellistes kohtades nagu Briti saared, Island või Põhjamere rannikualad.
K: Kus leidub Euroopa heeringalokke peale rannikualade?
V: Euroopa heeringalokid on arvukalt levinud sisemaa prügilate ümbruses ja on isegi kohanenud eluga sisemaal asuvates linnades.
K: Kas heeringalokke on Lääne-Euroopas sageli näha?
V: Jah, heeringalind on Lääne-Euroopa rannikualadel kõige arvukam ja tuntuim kajakas.
K: Mis on heeringaloki teaduslik nimetus?
V: Heeringaloki teaduslik nimetus on Larus argentatus ehk Euroopa heeringalokk.
Otsige