Kajakad (merelokid): liigid, elupaigad ja käitumine

Avasta kajakad: liigid, elupaigad ja käitumine — toitumine, pesitsemine, intelligentsus ja kohastumine linnakeskkonnas. Pildid ja praktilised nõuanded.

Autor: Leandro Alegsa

Kajakad, mida nimetatakse ka merelokkideks, on linnud. Nad kuuluvad perekonda Laridae, mis omakorda kuulub sugukonda Charadriiformes. Maailmas on üle 50 eri kajakaliigi, alates väikestest kuni suuremate, tugevamate liikideni.

Välimus ja liigilised erinevused

Paljud kajakad on selja- või tiibade värvilt valged ja hallid või musta kirjaga, esineb ka eri toonide ja mustritega isendeid. Enamasti on neil tugev, terav nokk, sageli kollakas (nokk), ja keha suurus võib olla umbes sama kui kanal, kuid mõnel liigist on nii väiksemaid kui ka suuremaid isendeid. Noor-linnud on sageli pruunikamalt laigulised ja muutuvad täiskasvanuks saades heledamaks. Kajakad elavad mitmesugustes elupaikades ja liigid erinevad ka suuruse, sulestiku ja käitumise poolest.

Elupaigad ja levik

Traditsiooniliselt seostati kajakaid mererandade ja rannikualadega, sest paljud liigid on veega harjunud ning neil on ujumiseks vajalikud võrkjad varbad. Nad magavad ja puhkevad sageli rannas, kuid suudavad ka vee peal uinuda, näiteks järvedes või merel, kui vesi on rahulik. Tänapäeval on paljud kajakad levinud laialt ka linnade ja sisemaal paiknevatesse kohtadesse, kus leidub toitu ja pesitsusvõimalusi.

Toitumine ja söömisharjumused

Kajakad on oportunistlikud kõigesööjad: nad söövad kala, vähilaadseid, putukaid, linnumune ja -poegi ning mõnikord ka väiksemaid imetajaid. Samuti toituvad nad äravisatud toidust ja prügiilmest — paljud liigid armastavad liha ja surevaid või surnud loomi. Kajakad oskavad ka jahipidada ning mõnikord varastavad teistelt lindudelt toitu (jahivad või petavad). Nad võivad langetada karpe või teisi selgrootuid kivile, et neid murda, mis on näide tööriistakasutusest ja õppimisvõimest.

Käitumine ja suhtlemine

Merelokid on sageli sotsiaalsed ja elavad kolooniatena. Nad on teiste lindudega võrreldes intelligentsed ning omavad keerukat helide ja kehaliigutuste süsteemi, mida kasutavad teiste kajakatega suhtlemiseks. Käitumine varieerub liigi ja olukorra järgi: mõni on väga kohanemisvõimeline inimkeskkonnale, teine eelistab eraldatud kaldajooni või saari.

Paljundamine ja pesitsemine

Enamik kajakaliike pesitseb kord aastas; pesa võib asuda maapinnal, kaldakivide vahel või kõrgemal kaljul. Tavaliselt haub emaslind paarist kuni paar nädalat, ja pesas on sageli kaks või kolm tibu (poega), kuigi mõnel liigil võib munade arv olla 1–4. Emalokid kaitsevad oma munade ja poegi agressiivselt ning vajadusel rünnatakse sissetungijaid ja kiskjaid väga jõuliselt, mõnel juhul kuni surmani kaitsmiseni.

Suhted inimestega ja kaitse

Kajakad leiavad toitu seal, kus inimesed elavad — prügimäed, sadamad, kohvikute ümbrus ja tänavad on sageli toiduallikad. See on kaasa toonud konflikte: kajakad võivad inimesi rünnata, varastada toitu või saastada avalikke ruume. Samas täidavad nad looduses ka olulisi rolli koristajatena. Paljudes riikides on kajakad seadustega kaitstud ning teadlik toitmine ja jäätmekäitlus aitavad konfliktide ärahoidmisel. Tavaliselt ei söö inimesed kajakaid — selle taga on nii kultuurilised, maitse- kui ka õiguslikud põhjused.

Kaitse ja soovitused

  • Ära sööta kajakaid – see muudab nad sõltuvaks inimtoidust ja agressiivsemaks.
  • Kinnised ja tihedad prügikastikatted vähendavad toidujäätmete ligipääsu.
  • Pesitsemisalade kaitse ja sobivate elupaikade säilitamine aitab hauduvaid pesi hoida ohutuna.
  • Kui linnas tekib suur probleem, võivad abiks olla spetsiaalsed vältemeetmed (võrgud, visuaalsed tõkked jms), mida rakendavad vastavad piirkonna omavalitsused või looduskaitseorganisatsioonid.

Kokkuvõttes on kajakad kohanemisvõimelised ja nutikad linnud, kelle käitumine ja levik on tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Mõned liigid õitsevad tänu inimese tekitatud ressursile, teised aga vajavad kaitset ja elupaikade säilitamist.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Laridae perekonda kuuluvate lindude üldnimetus?


V: Laridae perekonda kuuluvate lindude üldnimetus on kajakad ehk merelokid.

K: Kuidas kajakad välja näevad?


V: Enamik kajakate liike on valged, hallide või mustade tiibadega, kollase nokaga ja umbes kana suurused (kuid mõned on väiksemad).

K: Mida kajakad söövad?


V: Kajakad võivad süüa enamikku toiduliike, kuid neile meeldib kõige rohkem liha. Nad otsivad ümberringi äravisatud toitu ja surnud loomi, mida süüa, samuti jahti.

K: Kus kajakad magavad?


V: Päeval magavad kajakad tavaliselt rannas ja öösel magavad nad ka vee peal, näiteks järvedes või merel, kui on rahulik.

K: Kas kajakaid leidub ainult mere ääres?


V: Varem leidus kajakaid ainult mere ääres, sest nad on ujumiseks vajalike võrkjooksudega veelinnud, kuid nüüd on nad levinud ka sisemaal, sest nad suudavad leida toitu kõikjal, kus inimesed elavad.

K: Kui intelligentsed on kajakad võrreldes teiste lindudega?


V: Merelokke peetakse teiste lindudega võrreldes üsna intelligentseteks; neil on keeruline helide ja kehaliigutuste süsteem, mida nad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks.

K: Kui sageli kajakad pesitsevad ja kui palju on neil tavaliselt tibusid?


V: Enamik kajakaliike pesitseb kord aastas ja neil on tavaliselt kaks või kolm tibu (poega).


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3