Sarcosuchus — kriidiajast pärit hiidkrokodill Aafrikast
Sarcosuchus — kriidiajast pärit hiidkrokodill Aafrikast. Avastused Saharast, kuni 8-tonnine hiiglane ja erakordsed fossiilid — tutvu maailma suurimate eelkrokodillidega.
Sarcosuchus on välja surnud hiidkrokodillide perekond. See elas 135–112 miljonit aastat tagasi tänapäeva Aafrika alumisel kriidiajal. Sarcosuchuse fossiile on leitud eelkõige Sahara piirkonnast (peamiselt Nigeri aladelt) ning perekonda kuulub mitmeid liike, millest kõige paremini teada on Sarcosuchus imperator.
Rangelt võttes ei olnud see mitte tänapäeva krokodill, vaid mingi eelkrokodill. Neid varasemaid tüüpe nimetatakse krokodilomorfideks. Tõelised krokodillid saabusid ülemisel kriidiajal, kuid krokodilomorfid olid mitmekesised ja kohanesid paljude erinevate elukeskkondadega juba varem.
Mõõtmed ja välimus
Sarcosuchus oli üks suurimaid kunagi elanud hiiglaslikke krokodillitaolisi roomajaid. Ta oli peaaegu kaks korda pikem kui tänapäeva soolase vee krokodill ja kaalus ligikaudu 8 tonni. Skullide põhjal on hinnangud varieerunud, kuid hästi säilinud koljude pikkus ulatub meetrite niši—skull võis olla ~1,6–1,8 m pikk—ning kogu keha pikkus on hinnanguliselt kuni umbes 11–12 meetrit, sõltuvalt kasutatud meetodist. Mõõtmete täpsus on siiski arutluse all, sest täielikult komplekteeritud skeleteid on vähevõitu.
Eluviis ja ökoloogia
Sarcosuchus elas peamiselt mageveekeskkondades — jõgedes, järvedes ja soises rannikualas — kus ta liikles kui vaikselt luurav kiskja. Tema tugevad lõuad ja arvukad teravad hambad sobisid nii kalade, kilpkonnade kui ka teiste suurte roomajate, sh aeg-ajalt nooremate dinosauruste saagiks. Selgroolülide ja soomuse (osteodermide) kombineeritud kihid andsid kehale tugeva kaitse ning aitasid ka kehatemperatuuri reguleerimisel.
Avastused ja uurimine
Kuni viimase ajani oli Sarcosuchusest teada vaid mõned kivistunud hambad ja soomusehambad, mis avastati Sahara kõrbes 1940. või 1950. aastatel. Suurema läbimurde tõi USA paleontoloogi Paul Sereno juhitud väljakaevamine: 1997. ja 2000. aastal leiti pool tosinat uut isendit, sealhulgas üks väga hästi säilinud isend, mille skeletist oli umbes pool ja selgroost suurem osa terved. Selle materjali põhjal kirjeldati 2001. aastal liike, millest S. imperator on kõige tuntum. Kõik teised hiidkrokodillid on sageli teada ainult mõne osalise kolju põhjal, nii et milline neist on tegelikult suurim, on lahtine küsimus.
Tähtsus ja avatud küsimused
Sarcosuchus pakub väärtuslikku infot kriidiajastu Aafrika ökosüsteemide ja krokodilomorfide evolutsiooni kohta. Suurte mõõtmete ja eripärase anatoomia tõttu on ta sageli kasutatud näitena gigantismist krokodilitaoliste hulgas. Samas jääb mitmeid küsimusi: näiteks täpsed suurusehinnangud, geograafiline levik ja käitumine — osa järeldusi põhineb fragmentaarsel materjalil ning uued leiud võivad seniseid käsitlusi muuta.
Seda perekonda käsitlevad uurimused jätkuvad, mistõttu iga uus fossiil võib aidata paremini mõista, kui erinevad ja kohanemisvõimelised kriidiajastu krokodilomorfid tegelikult olid.
Paleobioloogia
Erinevalt teistest hiidkrokodillidest oli Sarcosuchus jõekiskja. Kuna tema üleulatuv lõug ja tugevad hambad on mõeldud haaramiseks ja purustamiseks, võisid tema peamiseks saagiks olla suured loomad ja väiksemad dinosaurused, keda ta varitses, lohistas vette, purustas, uputas ja seejärel tükkideks kiskus.
Sarcosuchuse pikk ja õhuke suu oli aga väga sarnane tänapäeva ghariali, vale ghariali ja sihvakrokodilli õhukese suuga suuga, mis kõik on peaaegu eranditult kalasööjad ja võimetud suurte saakloomadega tegelemiseks. Seda võib vastandada nii tänapäeva Niiluse krokodillile kui ka väljasurevale Deinosuchusele, kellel mõlemal on väga lai ja raske kolju, mis sobib suurte saakloomadega tegelemiseks. See koos suurte, lobe-finnidega kalade arvukusega tema keskkonnas viib paljud selleni, et Sarcosuchus ei olnud kaugeltki mitte dinosauruste tapja, vaid lihtsalt suur kalasööja, tänapäeva ghariali suurendatud versioon.
Keskkond
110 miljonit aastat tagasi, kriidiaja alguses, oli Sahara veel suur troopiline tasandik, mida läbisid järved ja mida läbisid taimestikuga ääristatud jõed ja ojad. Avastatud fossiilide arvu põhjal oli vee-elustik Sarcosuchus tõenäoliselt nendes soojades, madalates mageveekogudes rohkesti levinud.
Erinevalt tänapäeva tõelistest krokodillidest, mis on üksteisega väga sarnased suuruse ja kuju poolest ning elavad tavaliselt eri piirkondades, oli Sarcosuchus vaid üks paljudest eri suuruse ja kujuga krokodililaadsetest, kes kõik elasid samas piirkonnas. Koos Sarcosuchusega avastati samast kivimoodustisest veel neli väljasurevat Crocodyliformes'i liiki, sealhulgas kääbusekrokodill, mille kolju oli tilluke, 8 cm pikkune. Nad täitsid mitmesuguseid ökoloogilisi nišše, selle asemel et omavahel ressursside pärast konkureerida.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sarkasm?
V: Sarcosuchus on välja surnud hiiglaslike krokodillitaoliste roomajate perekond.
K: Millal elas Sarcosuchus?
V: Sarcosuchus elas 135-112 miljonit aastat tagasi alumise kriidiaja jooksul.
K: Kas Sarcosuchus oli tänapäevane krokodilliliik?
V: Ei, rangelt võttes ei olnud Sarcosuchus tänapäeva krokodillitüüp, vaid eelkrokodill.
K: Kuidas nimetatakse varasemaid krokodilliliike?
V: Varasemaid krokodillitüüpe nimetatakse krokodillomorfideks.
K: Millal saabusid tõelised krokodillid?
V: Tõelised krokodillid saabusid ülemisel kriidiajastul.
K: Kui suur oli Sarcosuchus?
V: Sarcosuchus oli peaaegu kaks korda pikem kui tänapäeva soolase vee krokodill ja kaalus umbes 8 tonni.
K: Millal avastati Sarcosuchuse uued isendid ja mida need näitasid?
V: 1997. ja 2000. aastal avastas Paul Sereno pool tosinat uut Sarcosuchuse isendit, kellest ühel oli umbes pool skeletti ja suurem osa selgroost terveks jäänud. Kõik teised hiidkrokodillid on teada ainult mõne osalise kolju põhjal, nii et milline neist on tegelikult suurim, on lahtine küsimus.
Otsige