Silmapunkt on
Silmapunkt on bioloogias lihtne organ, mida kasutatakse valguse tuvastamiseks. Seda võib nimetada ka ocelluseks või pigmendiauguks. Need on üsna tavalised väikestel lihtsatel selgrootutel, näiteks Planaria. Neil ei ole läätse ega mingeid fookustamisvahendeid. Seetõttu suudavad nad tajuda valgust pimedast, kuid ei anna loomale visuaalset stseeni, nagu meie silmad seda teevad.
Paljudel lihtsatel loomadel tajub silmapunkt valgust pigmentmolekuli, mida nimetatakse opsiiniks. Seejärel läheb silmapunktist närvikiud lihtnärvisüsteemi. See võimaldab loomal liikuda, kui (näiteks) vari liigub tema kohal.
Silmaussid esinevad ka ainuraksetel protistidel nagu Euglena ja Chlamydomonas, kus see on seotud lipulaevaga. See võimaldab valguspunktist saadava teabe abil mõjutada rakkude liikumist.
Esimesed seni leitud silmade fossiilid pärinevad varasest kambriumi ajast (umbes 540 miljonit aastat tagasi). Sel perioodil toimus ilmselgelt kiire evolutsioonipuhang, mida nimetatakse "Kambriumi plahvatuseks". Üks idee on, et silmade evolutsioon käivitas relvade võidujooksu, mis tõi kaasa kiire evolutsiooni kiiruse. Palju varem kasutasid organismid valgustundlikkuseks valguslaike, kuid neil puudus kiireks navigeerimiseks nägemispaik.
Molluskite silma evolutsiooni peamised etapid.
Chlamydomonase raku skemaatiline kujutis koos kloroplastide silmapunktiga
Euglena raku skemaatiline kujutis punase silmapunktiga
Küsimused ja vastused
K: Mis on silmapunkt?
V: Silmaplekk on lihtne organ, mida kasutatakse valguse tuvastamiseks väikestel, lihtsatel selgrootutel, nagu Planaria, ja ainuraksetel protistidel, nagu Euglena ja Chlamydomonas.
K: Millised on veel mõned silmapunktide nimetused?
V: Silmapunkti võib nimetada ka ocelluseks või pigmendiauguks.
K: Mille poolest erinevad silmapunktid meie silmadest?
V: Silmapunktidel ei ole läätse ega mingeid fokuseerimisvahendeid, seega suudavad nad ainult tajuda valgust pimedast, kuid ei anna loomale visuaalset stseeni nagu meie silmad.
K: Kuidas reageerivad silmapunktidega loomad valgusele?
V: Paljudel silmapunktidega loomadel tuvastab valgust pigmentmolekul, mida nimetatakse opsiiniks, ja närvikiud edastab teabe silmapunktist looma lihtsasse närvisüsteemi. See võimaldab loomal liikuda, kui ta reageerib näiteks varjudele, mis mööduvad tema kohal.
K: Millal ilmusid silmad esimest korda fossiilides?
V: Esimesed kivistunud silmad pärinevad varasest kambriumi ajast, umbes 540 miljonit aastat tagasi.
K: Mis on "Kambriumi plahvatus"?
V: "Kambriumi plahvatus" viitab kiirele evolutsioonipuhangule, mis toimus varase Kambriumi perioodil.
K: Milline on üks teooria selle kohta, kuidas silmade evolutsioon võis seda kiiret arengut mõjutada?
V: Üks teooria on, et silmade evolutsioon vallandas "relvade võidujooksu", mis tõi kaasa kiire evolutsioonipuhangu. Parema nägemisega organismid suutsid paremini orienteeruda oma keskkonnas ja leida toitu, mistõttu neil oli konkurentsieelis silmadeta organismide ees.
