Euglena
Euglena on üherakuliste algloomade suur perekond: neil on nii taimseid kui ka loomseid omadusi.
Kõik nad elavad vees ja liiguvad lipulaevade abil. See on loomadele iseloomulik. Enamikul on kloroplastid, mis on iseloomulikud vetikatele ja taimedele.
Eugleniidid põlvnevad arvatavasti esivanemast, kes võttis rohelisi vetikaid sekundaarse endosümbioosi teel.
On kirjeldatud üle 1000 Euglena liigi ja neid on veel avastamata. Nende sugulussuhteid analüüsitakse.
Euglena diagramm
Vorm ja funktsioon
Kui Euglena tegutseb heterotroofsena (loom), ümbritseb ta toidupartikli ja tarbib selle fagotsütoosi teel. Kui Euglena tegutseb autotroofina, on tal kloroplastid, mis toodavad suhkruid fotosünteesi teel. Kloroplastid kasutavad klorofüll a ja klorofüll b pigmenti.
Euglena kloroplastide arv ja kuju on väga erinev. Euglena suudab liikuda veekeskkonnas, kasutades liikumiseks suurt lipulauda. Valguse tuvastamiseks on rakul silmapunkt, primitiivne organell, mis filtreerib päikesevalgust valgust tuvastavateks, valgustundlikeks struktuurideks. Need struktuurid lipulaeva põhjas võimaldavad registreerida ainult teatavat lainepikkust valgust. Selle valgustundliku ala abil saab Euglena oma asendit muuta, et saavutada parem fotosüntees.
Euglena liikuvus võimaldab ka jahti pidada. Enamikku Euglenaid peetakse segatroofseteks: päikesevalguses on nad autotroofsed ja pimedas heterotroofsed. Euglena ei oma taimseid rakuseinu, vaid neil on selle asemel pellikkel. Pellikel koosneb valkribadest, mis on spiraalselt Euglena pikkuses ja asuvad plasmamembraani all.
Euglena võib elada nii magevees kui ka soolases vees. Vähese niiskuse tingimustes moodustab Euglena enda ümber kaitsva seina ja jääb spooridena puhkeseisundisse, kuni keskkonnatingimused paranevad. Euglena suudab ka pimedas ellu jääda, ladustades kloroplastide sees tärklisekujulisi paramüünseid graanuleid.
Veel üks Euglena diagramm
Reproduktsioon
Eugleenid paljunevad suguta kaksikliigilise jagunemise teel. Puuduvad tõendid sugulise paljunemise kohta. Reproduktsioon hõlmab nii aktiivsetel kui ka tsüstilistel vormidel toimuvat rist- ja pikijagunemist.
Toiduallikana
Alates 2005. aastast turustab Tokyos asuv Euglena Company nüüd Euglena-põhiseid toidu- ja joogitooteid. Euglena sobivuse üle inimtoiduks on mõelnud varemgi, kuid see on esimene katse seda kasvatada ja kasvatada. Ettevõtte peamine tootmisüksus asub Okinawal Ishigaki saarel, kus on soodne kliima.
Euglena Company katsetab ka Euglena kasutamist potentsiaalse kütuseallikana.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis liiki organism on Euglena?
V: Euglena on ainurakseline algloom.
K: Kas Euglenal on nii taimseid kui ka loomseid omadusi?
V: Jah, Euglenal on nii taimseid kui ka loomseid omadusi.
K: Kuidas Euglena liigub?
V: Euglena liigub lipulaevade abil.
K: Mis on kloroplast?
V: Kloroplast on rakuorganell, mis on iseloomulik vetikatele ja taimedele.
K: Kas enamikul Euglenadel on kloroplastid?
V: Jah, enamikul Euglenadel on kloroplastid.
K: Kuidas arvatakse, et Eugleniidid põlvnevad?
V: Eugleniidid põlvnevad arvatavasti esivanemast, kes võttis sekundaarse endosümbioosi teel vastu rohelisi vetikaid.
K: Mitu Euglena liiki on seni kirjeldatud?
V: Seni on kirjeldatud üle 1000 Euglena liigi.
