Euglenozoa
Euglenozoa on suur flagellatiivsete algloomade sugukond. Nad on osa prügikasti taksonist, mida tuntakse protozoa nime all, mis sisaldas palju ilmselgelt erinevaid protiste.
Euglenozoa hulka kuuluvad mitmesugused tavalised vabalt elavad liigid ja mõned olulised parasiidid, millest mõned nakatavad inimesi. On kaks peamist alarühma, euglenoidid ja kinetoplastid. Euglenozoa on ainuraksed, enamasti umbes 15-40 µm suurused, kuigi mõned euglenoidid võivad olla kuni 500 µm pikad.
Enamikul euglenozoa-loomadel on kaks lipukest, mis paiknevad paralleelselt üksteisega taskusarnases struktuuris. Mõnedel on tsütostoom ehk suu, mida kasutatakse bakterite või muude väikeorganismide sissevõtmiseks. Seda toetab lipulaaride alustest lähtuv mikrotuubul; kaks muud tuubulit toetavad raku selja- ja ventraalset pinda.
Mõned teised euglenoidid toituvad imendumise teel ja paljudel euglenoididel on kloroplastid ja seega saavad nad energiat fotosünteesi teel. Need kloroplastid on ümbritsetud kolme membraaniga ja sisaldavad klorofülli A ja C koos teiste pigmentidega, nii et need on arvatavasti välja aretatud roheliste vetikate omadest. Reprodutseerumine toimub üksnes rakkude jagunemise teel. Mitoosi ajal jääb tuumamembraan terveks ja selle sees moodustuvad spindli mikrotuubulid.
Rühma iseloomustab lipulaevade ultrastruktuur. Lisaks tavalistele toetavatele mikrotuubulitele sisaldab iga lipulaar varda (nn paraxonemal), mis on ühes lipulaaras torukujulise struktuuriga ja teises võrega struktuuriga.
Klassifikatsioon
Euglenozoa on üldiselt aktsepteeritud kui monofüleetilised. Nad on suguluses Percolozoa'ga; neil kahel on ühised ketasekujulised mitokondrid, mis esinevad ainult mõnes teises rühmas. Tõenäoliselt kuuluvad mõlemad eukarüootide suuremasse rühma, mida nimetatakse Excavata. See rühmitus on aga vaidlustatud.
Küsimused ja vastused
K: Milline on Euglenozoa suurusvahemik?
V: Enamik Euglenozoa on umbes 15-40 µm suurune, kuigi mõned euglenoidid võivad saada kuni 500 µm pikkuseks.
K: Kuidas Euglenozoa toitub?
V: Mõned Euglenozoa'd toituvad imendumise teel ja paljudel euglenoididel on kloroplastid ja seega saavad energiat fotosünteesi teel. Teistel on tsütostoom ehk suu, mida kasutatakse bakterite või muude väikeorganismide söömiseks.
K: Kas Euglenozoa seas on ka parasiite?
V: Jah, mõned olulised Euglenozoa sugukonna parasiidid nakatavad inimesi.
K: Mis eristab seda rühma teistest algloomadest?
V: Rühma iseloomustab selle lipukeste ultrastruktuur; iga lipukest sisaldab varda (nn paraxonemal), millel on ühes lipukeseses torukujuline struktuur ja teises võrega struktuur.
K: Kuidas nad paljunevad?
V: Reprodutseerumine toimub ainult rakkude jagunemise teel; mitoosi ajal jääb tuumamembraan puutumata ja selle sees moodustuvad spindli mikrotuubulid.
K: Kust pärinevad nende kloroplastid?
V: Nende kloroplastid on ümbritsetud kolme membraaniga ja sisaldavad klorofülli A ja C ning muid pigmente; tõenäoliselt on nad arenenud välja vangistatud rohevetikate omadest.
