Eunice aphroditois — merepõhja varitsuslik kiskja (bobbit worm)
Eunice aphroditois on tuntud merepõhja varitsuslik kiskja. Tegemist on polüseedi ussiga (sugukond Eunicidae), kelle keha on pikk ja jaotunud segmentideks ning kellel on hästi arenenud suulõugade süsteem. Uss ehitab endale pesa merepõhjas asuvas koopas, kus ta peidab suure osa kehast ja vaid osa pea- ja tunneteelundeid paistab välja.
Ta matab oma pika keha ookeani põhja kruusast, mudast või korallidest moodustunud põhjakihtidesse. Pea ümber on mitmesugused tunneteelundid ja otsmikul laiuvad antennid, mida uss kasutab peibutisena: need liigutavad vett või toitaineosakesi nii, et mööduv saak hakkab neid uurima.
Kui ta tunneb ühe oma tunnetajatest stiimulit, reageerib ta äkilise rünnakuga ja püüab saaki. Ta on relvastatud teravate näppudega ehk tugevate lõuakangastega (mandiblitega), millega suudab saagi kiiresti kinni püüda ja sageli ka pooleks lõigata. Tavaliselt lohistab ta saagi oma koopasse ja sööb selle seal ära; rünnak on nii kiire ja jõuline, et see on korduvalt videole püüdnud.
Protseduur on hästi jäädvustatud YouTube'is, kus uss kannab nime bobbit worm. Sellised salvestised on aidanud teadlastel ja harrastustel paremini mõista selle liigi püügistrateegiat ja ülikiiret saagi tabamist.
Levik ja elupaik: Eunice aphroditois elab eelkõige troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, peamiselt Indo-Vaikse ookeani korallrahudel ja liivakas või kivises põhjaskihtides. Nad eelistavad kohtasid, kus saab end kiiresti põhjakihti peita ja kus mööduvaid kalu või selgrootuid on piisavalt.
Mõõtmed ja tunnused: täiskasvanu keha võib ulatuda meetrite pikkuseni (sõltuvalt liigist ja kasvutingimustest), kuigi tavapärane pikkus varieerub. Keha on segmentaalne, selged parapoodid (liikumisorganid) ja tugev eversible ehk väljahästitav söögitoru koos mandiblitega võimaldavad ussil kiirelt rünnata ja haarata saaki. Paljud Eunice-liigid suudavad regeneratsiooni abil taastada kaotatud kehaosi.
Toitumine ja käitumine: Bobbit worm on kiskja, kes toitub peamiselt kaladest, krabidest ja muudest mereloomadest, mis satuvad tema haardesse. Ta on öine ja varitsuslik: suurema osa ajast veedab ta koopas või rööpas peidus, oodates signaale oma antennide kaudu. Kui ohver on lähedal, tõmbab uss end välja ja tabab saagi kiire ja jõulise liigutusega.
Paljunemine ja eluiga: nagu paljudel polüseetidel, toimub paljunemine enamasti suguliselt; paljudel liinidel on larvaalne vabaujumise faas, mille käigus noored levivad vees ja asustavad uusi elupaiku. Mõnel polüseedil esineb ka epitoogseid muutusi ehk paljunemiseks kohandunud kehatüüpide ilmnemist, kuid konkreetseid detaile konkreetse populatsiooni kohta uuritakse edasi.
Suhe inimestega ja akvaariumikasvatus: kuna bobbit worm on tugev ja saagi suhtes agressiivne, ei ole ta sobiv paljude koduakvaariumite elaniku — ta võib ära süüa või vigastada teisi kalu ja selgrootuid. Samuti võib tema tugevate lõugade tõttu tekkida oht inimestele: juhuslik kontakt võib põhjustada torke- või lõikevigastust. Kogemustega vetelpääste- ja teadusmeeskonnad soovitavad ettevaatlikkust liivase või korallse substratesse süvendite uurimisel.
Huvitav fakt: üldsuse seas tuntud nimi "bobbit worm" sai alguse popkultuurilisest vihjest ja meedia levitatud videost; see nimi on kinni jäänud ka teadusliku liiginime kõrval, kuid teadlased kasutavad ikka ametlikke taksonoomilisi nimetusi.
Kuigi on palju avalikke videonäiteid ja lugusid, on selle liigi bioloogia ja ökoloogia endiselt aktiivse teadusuuringu objekt — eriti liikuva suuruse, elupaiga eelistuste ja paljunemisstrateegiate osas. Kui kavatsete merepõhja uurida, tehke seda austuse ja ettevaatlikkusega, sest kohalikud varitsejad nagu Eunice aphroditois võivad olla ootamatult ohtlikud nii saagile kui ka inimesele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Eunice aphroditois ka tuntud kui Eunice aphroditois?
V: Eunice aphroditois on tuntud ka kui bobituss või liivakärbes.
K: Milline röövloom on bobituss?
V: Bobbit uss on merepõhja varitsus kiskja.
K: Kus elab bobituss?
V: Bobbit uss on hulkrähniline uss, kes elab merepõhjas asuvas koopas.
K: Kuidas ründab bobbit uss oma saaki?
V: Kihvtuss ründab oma saaki teravate näppudega ning sellise kiiruse ja metsikusega, et mõnikord lõikab ta oma saagi pooleks.
K: Mida teeb kobrasuss pärast saagi püüdmist?
V: Tavaliselt tõmbab uss oma saagi oma koopasse ja sööb selle seal ära.
K: Millega meelitab bobbit uss oma saaki?
V: Kihvtuss lehvitab peibutussiga, mis on omamoodi peibutusvahendiks.
K: Kus saab vaadata videot, kus on näha bobbit uss tegutsemas?
V: YouTube'is saab vaadata videot, kus bobbit uss tegutseb.