Walloomade evolutsioon
Vaalad (vaalad, delfiinid ja pringlid) on maismaaimetajate mereimetajate järeltulijad. Nende maismaa-algsele päritolule viitavad:
- Nende vajadus hingata õhku pinnalt;
- Nende uimed, mis sarnanevad maismaaimetajate jäsemetega, on luudega.
- Nende ogade vertikaalne liikumine, mis on iseloomulik pigem jooksvatele imetajatele kui kalade horisontaalsele liikumisele.
Küsimus, kuidas maismaaloomad arenesid ookeaniloomadeks, oli mõistatus, kuni hiljutised avastused Pakistanis paljastasid mitu etappi vaalaliste üleminekul maismaalt merele.
Fülogenees, mis näitab vaalaliste perekondade vahelisi sugulussuhteid.
DNA järjestuse analüüs
Pärast aastaid, mil paleontoloogid arvasid, et vaalad arenesid mesonüülidest, näitas DNA järjestuse analüüs, et lähim seos on artiodaktüülidega, paarisjalgsete kabiloomadega. Loodi uus klade, mis hõlmas kettajalgsed ja nende lähimad sugulased, jõehobude perekond. Seda klanni nimetatakse Cetartiodactyla.
Fossiilide rekord
Jõehobu fossiile on leitud alles miotseenist, kuid vaala esivanemaid on leitud alates eotseenist. See jätab ligi 30 miljoni aasta pikkuse lünga, kus jõehobu esivanemaid ei ole leitud. Kõige uuem hüpotees on, et jõehobudel ja vaaladel oli ühine poolvee esivanem, kes hargnes teistest artiodaktüülidest umbes 60 miljonit aastat tagasi (mya). See esivanemate rühm jagunes tõenäoliselt kaheks haruks umbes 54 mya. Ühes harus arenesid välja vaalalised, alustades tõenäoliselt 52 mya-aasta algusest pärit protovalast Pakicetus. Need varajased vaalalised kohanesid järk-järgult eluga meres. Neist said täielikult vees elavad vaalalised.
Indohyus
Indohyus on väike hirvilaadne olend, mis elas umbes 48 miljonit aastat tagasi Kashmiris. Ta kuulub lülijalgsete sugukonda Raoellidae ja arvatakse, et ta on kettajalgsete lähim sõsarrühm.
Umbes pesukaru või kodukassi suurune taimtoiduline olend jagas mõningaid vaala tunnuseid. See näitas ka märke vee-eluga kohanemisest, sealhulgas paksu ja raske välimine luukate. See on sarnane tänapäeva olendite, näiteks jõehobu, luudega ja vähendab ujuvust, et nad suudaksid vee all püsida. See viitab sarnasele ellujäämisstrateegiale nagu Aafrika hiireviu ehk veekarvaja, kes röövlinnu ohu korral sukeldub vette ja peidab end kuni neljaks minutiks pinna alla.
Võimalikud suhted vaalaliste ja teiste kabiloomade rühmade vahel.
Indohyuse rekonstrueerimine
Mõnel tänapäeva vaalal on jälgi oma maismaal elavatest esivanematest. Keilasvaala skeletil on näha selle tagakeha ja vaagnaluude struktuur (punasega sissejoonitud). See luustruktuur jääb kogu eluea jooksul keha sisemusse: see on rikutud struktuur.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaalalised?
V: Vaalad on imetajate rühm, kuhu kuuluvad vaalad, delfiinid ja pringlid.
K: Kuidas me teame, et vaalalised arenesid välja maismaaloomadest?
V: Me võime öelda, et vaalad arenesid maismaaloomadest, sest nad peavad hingama õhku pinnalt, nende uimed sarnanevad maismaaimetajate jäsemetega ja nende selgroog liigub vertikaalselt nagu jooksvatel imetajatel, mitte horisontaalselt nagu kaladel.
K: Kus tehti hiljutisi avastusi vaalaliste ülemineku kohta maismaalt merele?
V: Hiljutised avastused vaalaliste ülemineku kohta maismaalt merele tehti Pakistanis.
K: Mida tähendab see, kui midagi on leviathan?
V: Leviathan on tohutu suur olend või jõud, mis tavaliselt viitab suurele mereolendile, näiteks vaalale või muule mereelukale.
K: Kuidas teadlased avastasid vaalaliste maismaalt merele ülemineku etapid?
V: Teadlased paljastasid vaalaliste maismaalt merele ülemineku etapid, tehes hiljuti Pakistanis avastusi.
K: Millist tüüpi liikumine on kaladel tavaliselt võrreldes imetajatega?
V: Kaladel on tavaliselt horisontaalne liikumine, samas kui imetajatel on vertikaalne liikumine.
