Evolutsiooniline aste on samal organisatsioonilisel tasemel olevate liikide rühm.

See viitab loomade või taimede rühmale, mis on väga sarnased, kuid mis ei ole klade. Neil on sarnane morfoloogiline või füsioloogiline keerukus ja nad on sageli kohanenud sama eluviisiga.

Termin on välja töötatud Julian Huxley poolt, et vastandada klade'ile, mis on rangelt fülogeneetiline üksus. Klassi mõiste kasutamist bioloogias toetas tugevalt Ernst Mayr, kes märkis ka, et seda terminit kasutati juba mõnda aega enne kladismi.

Omadused ja kriteeriumid

  • Morfoloogiline ja füsioloogiline sarnasus: liikide rühm on defineeritud sarnaste kehaehituse, organite või eluviisi tunnuste alusel, mitte aga tingimata ühise eelkäija järgi.
  • Funktsionaalne või ökoloogiline tase: astme mõiste rõhutab sageli ühist kohastumist või samasugust eluviisi (nt saajuurtega vees elavad organismid vs maismaaimetajad).
  • Parafüleettisus: evolutsioonilised astmed on tihti parafüleelsete või polüfüleelsete rühmadena — nad ei hõlma kõiki antud eelkäijast pärit järeltulijaid.
  • Praktiline kasutus: mõiste on kasulik, kui soovitakse kirjeldada organismide arengutaset või adaptatsiooni ilma rangelt filogeneetilist hierarhiat nõudmata.

Näited

  • Roomajad (traditsiooniline "Reptilia"): ajalooliselt käsitleti roomajaid ühtse rühmana, kuid see rühm ei hõlma kõiki nende sugulasi (näiteks linnud tulenevad roomajatest), mistõttu traditsiooniline "Reptilia" on evolutsiooniline aste, mitte puhas klad.
  • Kalad: tavakasutuses "kalad" koondavad väga erinevaid vees elavaid selgrootuid ja selgroogseid, kuid ei hõlma tetrapoode (maismaas elavate neljajalgsete eelkäijad), seega pole see monofüleetiline rühm.
  • Protistid: ülimalt mitmekesine rühm mikroskoopilisi organismide, kes on liigitatud ühise eluviisi või morfoloogia põhjal, kuid ei moodusta ühtset sugupuud.
  • Mitmed traditsioonilised taimrühmad (nt "dicots"): vanades taksonoomiates kasutati selliseid üldsõnalisi rühmi, mis osutusid filogenetiliselt mittetäielikuks või jagunema; tänapäeval eristatakse monofüleetseid üksusi detailsemalt.

Eristus kladist

  • Evolutsiooniline aste: põhineb arengutaseme, morfoloogia või ökoloogilise sarnasuse hindamisel; võib olla parafüleetiline või polüfüleetiline.
  • Klad: hõlmab kõiki ühe esivanema järeltulijaid (monofüleetiline) ja tugineb päriliku sugulussuhte rekonstrueerimisele.
  • Fookus: aste rõhutab funktsionaalset või adaptatiivset sarnasust; klad rõhutab ajalugu ja genealoogiat.
  • Taksonoomiline tähtsus: tänapäevane fülogeneetiline taksonoomia eelistab klade, kuna need peegeldavad evolutsioonilist pärandit, kuid astme mõiste jääb kasutusele kontekstipõhiseks kirjeldamiseks.

Kasutus teaduses ja kriitika

20. sajandi keskpaigas, kui Julian Huxley ja teised arendasid ideed evolutsioonilistest astmetest, oli see kasulik viis kirjeldada organismide arengutaset. Ernst Mayr ja teised sõnasid, et astme mõiste on ajalooliselt levinud. Kladiismi tõusuga hakati taksonoomias nõudma monofüleetilisi rühmi, sest need kajastavad pärilikku seost ja evolutsioonilist ajalugu täpsemalt.

Samas säilitab evolutsioonilise astme mõiste oma väärtuse:

  • paleontoloogias, kus fossiilne aine on fragmentaarne ja filogeneesi rekonstruktsioon on ebakindel;
  • ökoloogias ja funktsionaalbioloogias, kus huvi on ühiste kohastumuste ja elustiili kirjeldamisel;
  • õpetuses ja kommunikatsioonis, kus lihtsamad üldistused aitavad mõisteid selgitada, eeldusel et mainitakse nende piiranguid.

Kokkuvõte

Evolutsiooniline aste on praktiline ja mõnikord vajalikum termin, kui on tarvis rõhutada organismide sarnasust morfoloogias, füsioloogias või elustiilis ilma ranget filogeneetilist sidet nõudmata. Siiski tuleb selle kasutamisel olla teadlik, et evolutsioonilised astmed ei pruugi peegeldada tegelikku sugupuud ning tänapäevane taksonoomia eelistab monofüleetilisi klade. Mõlemal lähenemisel — astme ja kladi rõhutamisel — on oma koht sõltuvalt sellest, kas eesmärgiks on funktsionaalne kirjeldus, õpetus või evolutsiooniline ajalugu.