Lõuatud
Agnatha (kreeka keeles 'lõualuudeta') on selgroogsete ülemklass. Nad on lõuateta kalad.
Agnatha tervikuna võib olla parafüleetiline. See tähendab, et tegemist on mugava koondnimetusega, mis ei järgi kladistika reegleid. Näiteks kuulub enamik väljasurevaid agnathasid gnathostoomide tüvirühma (esivanemate rühma). Kuid reeglite kohaselt ei tohiks üks sõsargrupp sisaldada teise sõsargrupi esivanemaid,
Elavaid Agnatha (laternad ja merikarplased) nimetatakse tsüklostoomideks. Hiljutised rRNA ja mtDNA molekulaarsed andmed näitavad, et need elusad agnathad on monofüleetilised. Neid on umbes 100 liiki. Hagfishid on selgroogsed, kuid neil ei ole selgroogu. Arvatakse, et nad kaotasid oma elustiili kohandumise käigus selgroo.
Lambi (ektoparasiit teistel kaladel) ja hahkkala (raisakala) eluviis tähendab, et nad ei ole tüüpilised fossiilsetele rühmadele, mis olid vabalt ujuvad ja sageli soomustatud.
Ostracoderms rühmast Osteostraci
Rekonstruktsioon kesk-Devoni agnaatoni Neeyambaspis enigmatica kohta
Klassifikatsioon
- Agnatha: lõuateta kala. Kambriumi ajast kuni tänapäevani.
- †Pteraspidad: peakilbid
- Anaspidad: lõpused avanevad aukudena. Siluri ajastu kuni Devoni lõpuni.
- †Cephalaspidad: varased lõuateta kalad
- Tsüklostoomid: Lampreys ja Hagfish
- †Osteostraci: kondiga soomustatud lõualuudeta kala.
Omadused
Anatoomia
Agnathanidel ei ole lõugasid ja nende skelett on kõhrega. Nii vastsetel kui ka täiskasvanutel on notokord. Neil ei ole paarilisi uime. Neil on seitse või enam paarilist kidakotikest.
Agnathadel ei ole eristatavat kõhtu ja nad on külmaverelised. Nende süda on lihtne, kahe kambriga.
Füsioloogia
On olemas valgustundlik käbasilm. Nii viljastumine kui ka poegade areng toimub väljaspool keha ja puudub vanemlik hoolitsus.
Fossiilsed agnathanid
Vanimad fossiilsed agnataadid on leitud kambriumi ladestutest.
Paljud ordoviitsiumi, siluri ja devoni agnatanid olid soomustatud raskete luustiku-piikidega plaatidega. Esimesed soomustatud agnatlased olid Ostracodermid ("koorikloomad"). Ülem-siluri ajaks olid agnataadid saavutanud oma evolutsiooni kõrgpunkti. Devoni ajastul langesid nad ja ei taastunud kunagi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Agnatha?
V: Agnatha on lõuateta kalade ülemklass.
K: Miks peetakse Agnathaid parafületilisteks?
V: Agnathaid peetakse parafüleetilisteks, sest see on mugav termin, mis ei järgi kladistika reegleid, ja enamik väljasurevaid agnathasid kuulub gnathostoomide tüvirühma.
Küsimus: Kuidas nimetatakse elusaid Agnatha'sid ja kui palju on nende liike?
V: Elavaid Agnatha nimetatakse tsüklostoomideks ja neid on umbes 100 liiki.
K: Kas elusad agnathomaadid on monofüleetilised?
V: Jah, hiljutised molekulaarsed andmed näitavad, et elavad Agnatha (laternatüübid ja hagid) on monofüleetilised.
K: Kas hagfaalidel on selgroog?
V: Ei, hagfishid on selgroogsed, kuid neil ei ole selgroogu. Arvatakse, et nad kaotasid oma elustiili kohandamise käigus selgroo.
K: Mille poolest erineb laternahomaari ja hagfishi eluviis fossiilsete rühmade eluviisidest?
V: Lambi (teiste kalade ektoparasiit) ja hagfishi (raisakala) eluviis tähendab, et nad ei ole tüüpilised fossiilsetele rühmadele, mis olid vabalt ujuvad ja sageli soomustatud.
K: Kas ühes sõsarrühmas peaks olema teise sõsarrühma esivanemaid?
V: Ei, kladistika reeglite kohaselt ei tohiks üks sõsarrühm sisaldada teise sõsarrühma esivanemaid.
