Amööbliikumine
Amoeboidne liikumine on eukarüootiliste rakkude kõige levinum liikumisviis.
See on roomav liikumine, mis toimub raku tsütoplasma pseudopoodia ("valejalad") kujul välja surudes. Tsütoplasma libiseb ja moodustab ees pseudopoodiumi, et rakku edasi liigutada.
Seda tüüpi liikumist on täheldatud amööbidel, limasussidel ja mõnedel muudel algloomadel, näiteks Naegleria gruberi, samuti mõnedel inimrakkudel, näiteks valgelibledel. Sarkoomid ehk sidekoe rakkudest tekkiv vähk on eriti hea amööbilise liikumise poolest, mis toob kaasa nende suure metastaaside tekkimise määra.
Täpne mehhanism on veel teadmata. See hõlmab aktiin-müosiini molekule tsütoplasmas.
Mängi meediat Amoeba proteus liikumises
Mängi meediat Amoeba neelab diatoomi
Küsimused ja vastused
K: Mis on amööboidne liikumine?
V: Amööboidne liikumine on eukarüootsete rakkude roomav liikumisviis, mis saavutatakse raku tsütoplasma pseudopoodia kujul välja surumisega.
K: Mis on pseudopoodid?
V: Pseudopoodid on tsütoplasma pikendused, mis libisevad ettepoole, moodustades raku ees valejalga, et liikuda edasi.
K: Milliste organismide puhul on täheldatud amööboidset liikumist?
V: Amööboidset liikumist on täheldatud amööbadel, limasussidel, mõnedel muudel algloomadel ja mõnel inimese rakul, näiteks valgelibledel.
K: Mis on sarkoomid?
V: Sarkoomid on vähkkasvaja, mis tekib sidekoe rakkudest.
K: Miks on sarkoomid eriti hea amööbli liikumine?
V: Sarkoomidel on eriti hea amööbiline liikumine, mis põhjustab nende suure metastaaside tekkimise määra, kuid täpne mehhanism on veel teadmata.
K: Millised molekulid on seotud amööbilise liikumisega?
V: Tsütoplasmas olevad aktiin-müosiinimolekulid osalevad amööboidses liikumises.
K: Kui levinud on amööboidne liikumine eukarüootilistes rakkudes?
V: Amööboidne liikumine on eukarüootilistes rakkudes kõige levinum liikumisviis.
