Anfinseni dogma
Anfinseni dogma on Christian Anfinseni poolt välja pakutud hüpotees molekulaarbioloogias. Idee on, et valgu voldimine oma emakeelsesse struktuuri toimub automaatselt valgu aminohapete järjestuse järgi. See kehtib ainult mõnede valkude puhul. Teiste valkude puhul on vaja chaperoneid.
Anfinsen jagas 1972. aasta Nobeli keemiapreemiat oma töö eest ensüümi ribonukleaas A struktuuri uurimisel. Doktoritöö kohaselt on natiivse struktuuri puhul, mis toimub voldimise tingimustes, tegemist unikaalse ja stabiilse olekuga. On kolm tingimust:
unikaalsus
eeldab, et järjestusel ei ole ühtegi muud võrreldava vaba energiaga konfiguratsiooni.
stabiilsus
väikesed muutused ümbritsevas keskkonnas ei saa põhjustada muutusi miinimumkonfiguratsioonis.
kineetiline ligipääsetavus
tähendab, et lõpliku kuju saab ilma väga keeruliste vormimuutusteta (näiteks sõlmede kujul).
See, kuidas valk sellesse struktuuri jõuab, on valkude voldimise teema, millega on seotud dogma, mida nimetatakse Levinthali paradoksiks. Levinthali paradoks väidab, et antud valgu võimalike konformatsioonide arv on astronoomiliselt suur, nii et isegi väikese, 100 jäägiga valgu puhul kulub kõigi võimalike konformatsioonide uurimiseks ja sobiva konformatsiooni valimiseks rohkem aega, kui universumis on olnud (1026 sekundit).
Prionid on erand Anfinseni dogma suhtes. Prioonid on valkude stabiilne konformatsioon, mis erineb natiivsest voldimisolekust. Veiste spongioosseentsefalopaatia (hullu lehma tõbi) puhul voldivad natiivsed valgud ümber teistsugusesse stabiilsesse konformatsiooni, mis põhjustab surmaga lõppeva amüloidi kogunemise. Teised amüloidhaigused, sealhulgas Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, on samuti erandid Anfinseni dogmast.
Ribonukleaas A volditud 3-D struktuur
Küsimused ja vastused
K: Mis on Anfinseni dogma?
V: Anfinseni dogma on Christian Anfinseni esitatud hüpotees molekulaarbioloogias, mille kohaselt valgu voltimine oma emakeelsesse struktuuri toimub automaatselt valgu aminohapete järjestuse järgi.
K: Millised on kolm tingimust unikaalsuse, stabiilsuse ja kineetilise ligipääsetavuse kohta?
V: Ainulaadsus eeldab, et järjestusel ei ole ühtegi teist võrreldava vaba energiaga konfiguratsiooni. Stabiilsus tähendab, et väikesed muutused ümbritsevas keskkonnas ei saa põhjustada muutusi minimaalses konfiguratsioonis. Kineetiline ligipääsetavus tähendab, et lõppkuju on võimalik saada ilma väga keeruliste muutusteta (nagu näiteks sõlmede puhul).
K: Mis on Levinthali paradoks?
V: Levinthali paradoks väidab, et antud valgu võimalike konformatsioonide arv on astronoomiliselt suur, nii et isegi väike, 100 jäägiga valk vajaks rohkem aega, kui universumis on olemas, et uurida kõiki võimalikke konformatsioone (1026 sekundit) ja valida sobiv konformatsioon.
K: Kas Anfinseni dogma suhtes on erandeid?
V: Jah, prioonid ja amüloidhaigused, nagu veiste spongioosne entsefalopaatia (hullu lehma tõbi), Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, on erandid Anfinseni dogmast.
K: Kuidas sai Christian Anfinsen oma Nobeli preemia?
V: Christian Anfinsen sai Nobeli keemiapreemia oma töö eest ensüümi ribonukleaas A struktuuri kohta.
K: Mille poolest erinevad prioonid natiivse voldimise olekust?
V: Prioonid on valkude stabiilsed konformatsioonid, mis erinevad emakeelsest voldimisolekust.
