Loomavärv
Loomade värvus (või värvus) tekib looma pinnalt peegelduvast valgusest. Loomade värvitootmise viisideks on pigmendid, kromatofoorid ja muud struktuurid ning bioluminestsents.
Kuna nägemine on loomade jaoks tavaliselt nii oluline ja kiskjad kasutavad seda sageli saagi leidmiseks kaugelt, peab looma värvus täitma ühte või mitut funktsiooni. Need funktsioonid, näiteks saagi leidmine, püüdmisest kõrvalehoidmine või paarilise leidmine, on eluks ja ellujäämiseks hädavajalikud. Seega on loomade värvus määratud loodusliku valiku teel, sest see mõjutab loomade ja nende järglaste ellujäämist.
Mõned kõige ilmsemad värvifunktsioonid on järgmised:
- Kaitstus: võimaldab loomal jääda nähtamatuks.
- Teistele loomadele signaalimine
- Hoiatusvärvus: annab teistele loomadele märku, et nad ei tohi rünnata.
- Mimikri: teise liigi hoiatava värvuse ärakasutamine.
- Seksuaalne valik: paarilise leidmine
- Muud signalisatsiooniliigid
- Ümberkorraldused
- Äratuskaitse: ootamatud värvivihud või silmapilgud.
- Pimestamine: kiskja segadusse ajamine julge mustri (nt sebratriibud) kiire liigutamisega.
- Füüsiline kaitse: näiteks troopilises kliimas elavatel inimestel on tumedad nahapigmendid, mis kaitsevad päikesepõletuse ja nahavähi eest.
- Juhuslik värvus. See on tavaline taimede puhul, mille lehed on rohelised, sest klorofüll on roheline. Loomadel on see haruldane, nagu näiteks punane veri (hapniku transportimiseks vajalik hem on punane). Kui aga punast värvi esineb pinnal, siis on see sageli tingitud valikust, nagu inimese punased huuled.
Valdavalt on värvuse kõige tavalisem funktsioon röövloomade ja saakloomade vahelistes suhetes. "Röövloomavastased kohandused esinevad igas maailma biomeedis ja peaaegu igas taksonoomilises rühmas".
Loomade värvus on bioloogias juba pikka aega olnud huviorbioloogiline ja uurimisteema. Charles Darwini 1859. aasta loomuliku valiku teooria kohaselt arenesid sellised tunnused nagu värvus, andes üksikutele loomadele reproduktiivse eelise. Näiteks jätavad sama liigi teistest veidi parema varjundiga isendid keskmiselt rohkem järeltulijaid.
Punase alasiibiku ehmatav alasiibide välkumine, kui teda häiritakse.
Seebra julge muster võib hetkeks segadusse ajada tagaajavaid lõvisid: pimestuskaitse
Punane alasiibik on varjatud ja häirivalt mustriline puhkeseisundis.
Paabulindil on avatud tiibade puhul silmatorkavad silmapunktid; need suunavad ka rünnakuid kehast eemale. See putukas on üle elanud linnu rünnaku silmapunktile paremal tagatiival
Peacock liblikas on varjatud lehemimikaator, kui tema tiivad on suletud.
Särava värvusega idamaine maguskala (Plectorhinchus vittatus) ootab, samal ajal kui kaks julge mustriga Cleaner-kala korjab tema nahalt parasiite. Sweetlips'i täpiline saba ja uime muster annab märku suguküpsusest; Cleaner-kalade käitumine ja muster annavad märku, et nad on pigem puhastusteenistuseks kui saagiks.
Hirmutama ja pimestama kaitsed
Loomadel võib olla kaugelt varjatud kaitse, kuid kui nad seisavad silmitsi kiskja vastu, võivad nad minna üle "välgukaitsele", et võita aega ja juhtida kiskja tähelepanu kõrvale. Enesekaitseks vilgutab kiskja sageli silmi või pöörab näo ära. See on refleks, mille eesmärk on kaitsta oma elutähtsat näopiirkonda. Sekundi jooksul, mil kiskja vilgutab silmi, saakloom lendab või hüppab ja maandub uuesti peitu. Selline värvuse ja käitumise muster on üsna tavaline. Õpikud nimetavad seda deimatiliseks kaitseks, mis tuleneb kreeka keelest ja tähendab "hirmutamist" või "hirmutamist".
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Millised on loomad, kes toodavad värve?
V: Loomad toodavad värve pigmentide, kromatofooride ja muude struktuuride ning bioluminestsentsi abil.
K: Kuidas mõjutab loomade värvus nende ellujäämist?
V: Loomade värvi määrab looduslik valik, sest see mõjutab loomade ja nende järglaste ellujäämist. Seda võib kasutada varjamiseks, teistele loomadele signaalimiseks, hoiatavaks värvuseks, miimikriaks, seksuaalseks valikuks ja muudeks signaalide liikideks.
K: Milline on Charles Darwini 1859. aasta teooria looduslikust valikust?
V: Charles Darwini 1859. aasta loomuliku valiku teooria väidab, et sellised tunnused nagu värvus kujunesid välja, andes üksikutele loomadele reproduktiivse eelise. Veidi parema varjundiga isendid jätavad teistest sama liigi isenditest keskmiselt rohkem järeltulijaid.
K: Millised on mõned näited selle kohta, kuidas loomade värvus aitab kiskja ja saagi suhetes?
V: Näidetena võib nimetada peitu jäämist; teistele loomadele signaali andmist, et nad ei ründa; teise liigi hoiatava värvuse ärakasutamist; ootamatuid värvipilte või silmapilte; kiskja segadusse ajamist julge mustri (näiteks sebratriibud) kiire liikumisega; füüsilist kaitset, näiteks inimese tumedad nahapigmendid, mis kaitsevad päikesepõletuse ja nahavähi eest.
K: Mis on juhuslik värvus?
V: Juhuslik värvus on tavaline taimedel, mille lehed on rohelised, kuna klorofüll on roheline. Loomadel esineb seda harva, kuid kui pinnal ilmneb punane värvus, on see sageli tingitud valikust, nagu näiteks inimese punased huuled.
K: Milliseid funktsioone täidab loomade värvus?
V: Loomade värvus täidab selliseid funktsioone nagu saagi leidmine või püüdmisest kõrvalehoidmine, paarilise leidmine või teistele loomadele märku andmine - kõik need on eluks ja ellujäämiseks hädavajalikud.
