Amülaas
Amülaas on ensüüm, mis lagundab tärklise suhkruks, mida keha saab kasutada.
Täpsemalt öeldes on tegemist sarnaste ensüümide perekonnaga, mis töötavad paljudes loomades, taimedes ja seentes. Inimesel on kaks varianti: alfa-amülaas ja gamma-amülaas.
Alfa-amülaas on üks peamisi seedeensüüme. Selle optimaalne pH on 6,7-7,0. Seda leidub süljes ja kõhunäärmemahlas. See võtab tärkliseahelaid ja purustab need väiksemateks kahe või kolme glükoosiühikuga tükkideks. See võib lagundada tärklise maltoosiks. See toimib suus ja maos seedimise ajal.
Gamma-amülaasil on kõikidest amülaasidest kõige happelisem optimaalne pH, sest see on kõige aktiivsem pH 3. Seetõttu toimib see kõige paremini maos, mille pH on happeline.
Inimese evolutsioon
Ilmselt ei olnud varajastel inimestel süljeamülaasi. Inimese lähimatel evolutsioonilistel sugulastel, šimpansidel ja bonobodel, on süljeamülaasi tootmise geeni kas üks koopia või puudub see üldse. AMY1-geeni duplikatsioon tõi kaasa amülaasi tootmise süljes. Sama sündmus toimus sõltumatult närilistel. See näitab süljeamülaasi tähtsust organismides, mis söövad suhteliselt suures koguses tärklist.
Süsivesikud on energiarikas toiduallikas. Pärast põllumajanduslikku revolutsiooni hakkas inimese toitumine jahipidamise ja kogumise asemel rohkem toetuma taimede ja loomade kodustamisele. See muutus tähistas 49% süsivesikutest koosneva toitumise algust, erinevalt varasemast 35%-st, mida täheldati paleoliitikumi inimestel. Seega muutus tärklis põhiliseks inimtoiduks. Inimeste süljes sisalduv amülaas sai kasu suurenenud võimest seedida tärklist tõhusamalt ja suuremas koguses.
Kõigil inimestel ei ole AMY1 geeni koopiaid ühesugune arv. Süsivesikutest sõltuvatel populatsioonidel on AMY1 koopiate arv suurem kui populatsioonidel, kes söövad vähe tärklist. AMY1-geeni koopiate arv inimestel võib ulatuda kuuest koopiast põllumajanduslikes rühmades, nagu Euroopa-Ameerika ja Jaapani (kaks tärkliserikast populatsiooni), kuni ainult 2-3 koopiani küttide-kogerijate ühiskondades, nagu biaka, datog ja jakuutid.
Tärklise tarbimise ja AMY1 koopiate arvu vaheline korrelatsioon viitab sellele, et AMY1 koopiate arvu suurenemine kõrge tärklisesisaldusega populatsioonides on tingitud looduslikust valikust. See on nende indiviidide jaoks soodne fenotüüp. Seega on tõenäoline, et AMY1 koopiate arvu suurenemine kõrge tärklisesisaldusega populatsioonis suurendab fitnessi ja annab tervislikumaid, tublimaid järeltulijaid. Erinevate toitumisharjumustega geograafiliselt lähedased populatsioonid omavad erinevat arvu AMY1 geeni koopiaid. See annab tugeva tõendusmaterjali selle kohta, et looduslik valik on seda geeni mõjutanud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on amülaas?
V: Amülaas on ensüüm, mis lagundab tärklise suhkruks, mida keha saab kasutada.
K: Mis on alfa-amülaasi ülesanne?
V: Alfa-amülaas on peamine seedeensüüm, mis lagundab tärkliseahelad väiksemateks kahe kuni kolme glükoosiühikuga tükkideks.
K: Kus leidub organismis alfa-amülaasi?
V: Alfa-amülaasi leidub süljes ja kõhunäärmemahlas ning see toimib seedimise ajal suus ja maos.
K: Milline on alfa-amülaasi optimaalne pH-vahemik?
V: Alfa-amülaasi optimaalne pH-vahemik on 6,7-7,0.
K: Millisteks suhkruteks saab alfa-amülaas tärklist lagundada?
V: Alfa-amülaas võib lagundada tärklist maltoosiks.
K: Mis on gamma-amülaas?
V: Gamma-amülaas on teine amülaasivariant, mille optimaalne pH on kõigist amülaasidest kõige happelisem.
K: Kus organismis töötab gamma-amülaas kõige paremini?
V: Gamma-amülaas toimib kõige paremini maos, mille pH on happeline.
