Myxini (hagfish) — uimedeta kõhrkalad: bioloogia ja klassifikatsioon
Avasta Myxini (hagfish) bioloogia, uimedeta kõhrkalade klassifikatsioon ja uus DNA-tõenditega toetatud evolutsiooniline vaade mereelustiku saladustele.
Hagfishid on kraniaadid, mis kuuluvad Cyclostomata klassi Myxini ülemklassi. Need kalad on kehaehituselt pikad ja ussilaadsed ning neil puuduvad tavalised luustiku elemendid, välja arvatud kolju, mis on valmistatud kõhrest. Nadelt puuduvad lõualuud ning tihti ka selgroolülidest moodustuv tugev skeletitoetus, mistõttu neid nimetatakse sageli „uimedeta kõhrkaladeks”.
Klassifikatsioon ja evolutsiooniline tähendus
Seetõttu arvavad paljud teadlased, et Myxini ei tohiks kuuluda alamhõimkonda Vertebrata, kuna neil puudub selgroogi moodustav lülikeha. Siiski nimetatakse neid uime ja lõpuste tõttu kaladeks ning nad liiguvad meres elades sarnaselt teistele kaladele.
Algne 19. sajandi klassifikatsioon rühmitas hagfishi ja lambi (lampreys) kokku cyclostomes (või ajalooliselt, Agnatha), pidades neid vanimaks säilinud hargnemiseks selgroogsete seas, paralleelselt gnathostomes ehk lõualuudega selgroogsetega. Alternatiivse skeemi kohaselt on lõualuudega selgroogsed tihedamalt seotud lambikaladega kui hagkaladega, nii et selgroogsed hõlmaksid lambikaid, kuid jätaksid hagkala välja.
Hiljutised DNA-tõendid toetavad algset skeemi: molekulaarsed analüüsid (nii mitochondrialsete kui ka tuuma-DNA geenide põhjal) näitavad, et hagfishid ja lambikalad moodustavad ühtse haru ehk cyclostome-monofüleetilise rühma. See on muutnud arusaama varajaste selgroogsete evolutsioonist ja näitab, et hagfishid ei ole tingimata „väljakujunenud” selgroogsetest eraldunud eraldiseisvad rühm.
Anatoomia ja eripärad
- Kehaehitus: pikk, limane ja ussilaadne keha, millel on peaaegu nähtamatud või vähesed välised uimed; liikumiseks kasutatakse keha lamedaid lihaseid ja kõhu külge kinnitunud liikumiskäike.
- Pea ja suu: suu on ümbritsetud näärmete ja paljude tundlike harjastega; puuduvad tõelised lõualuud — toitmine toimub imemise ja naha ning lihastega lõhkumise teel.
- Limakoti süsteem: hagfishid eritavad suures koguses kleepuvat lima läbi erilise näärmesüsteemi. See lööb kokku veega ja võib ummistada röövikuid või röövikute ninasõõrmeid, mis on nende tuntud kaitsemehhanism.
- Silmad ja sensoorika: silmad on tavaliselt lihtsad ja nõrgalt arenenud (sageli kattega ja pimedaks jäänud), kuid nad tunnevad hästi keemilisi ja mehhaanilisi signaale.
Toitumine ja käitumine
Hagfishid on peamiselt skavengerid: nad toituvad surnud ja hukkunud kaladest ja teistest mereloomadest, tungides vajadusel keha sisse läbi väikese sisselõike ja süües siseorganeid. Selleks võivad nad moodustada sõlme oma kehaga, et saada suuremat haaret ja eemaldada liha. Mõned liigid söövad ka elusat saaki, teised koristavad merelava põhjas olevat orgaanilist materjali.
Reproduksioon ja areng
Hagfishide paljunemine on suhteliselt väheuuritud ja varieerub liigiti. Paljud liigid munetavad (ovipaarid) — nad munavad suured munad (sarnaselt mõnele teisele varajasele selgroogsele) ja arenguinfo on fragmentaarne. Tudengihulgad arvatakse olevat väikese arvukusega ja paljunemine võib olla aeglane, mis teeb hävimisohu suuremaks, kui populatsioonid satuvad surve alla.
Levik ja elupaigad
Hagfishid elavad peamiselt merevees ja leiduvad mitmel pool maailmamere sügavamates ja mõõdukates piirkondades. Nad eelistavad tavaliselt põhja lähedast eluviisi, kus võib piisavalt surnud orgaanikat leiduda. Mõned liigid on levinud madalamates vetes, teised elavad põhjasügavustes sadade kuni tuhandete meetrite all.
Ökoloogiline roll ja inimtegevus
- Hagfishid aitavad lagundada meres surnud orgaanikat ning osalevad toiduahela ringluses, tagades toitainete ringluse merepõhjas.
- Neid ei kasutata laialdaselt toiduks, kuid mõnes piirkonnas kogutakse neid spetsiifilisel otstarbel (nt liha või limakasutuseks). Limast uuritakse uusi biomaterjale ja selle omadusi, mis võivad huvitada biotehnoloogiat.
- Kuigi paljud liigid pole praegu massiliselt ohustatud, võivad nad olla haavatavad saastumise, elupaikade muutumise ja juhusliku püügi tõttu.
Kivistised ja teaduslik uurimus
Hagfishide fossiilse ajalugu on fragmentaarne, kuid olemasolevad leidud aitavad mõista varajast selgroogsete evolutsiooni ja kehaehituse arengut enne lõualuude tekkimist. Molekulaarbioloogia ja paleontoloogia kombineeritud tulemused on aidanud selgitada nende täpset positsiooni selgroogsete sugupuu sees.
Kokkuvõte: Myxini ehk hagfishid on eripärane rühm kõhrkalu, kellel puudub tavaline selgroolülidest koosnev luustik ning kelle unikaalsed käitumis- ja kaitsemehhanismid (nt rohke lima tootmine ja sõlmitud keha kasutamine) eristavad neid teistest selgroogsetest. Mõned evolutsioonilised küsimused olid varem vastuolulised, kuid kaasaegne DNA-analüüs toetab hagfishide ja lambikalade lähedast sugulust cyclostome-rühmas.
Kirjeldus
Hagfish on tavaliselt umbes poole meetri pikkune. Neil on pikk, angerjasarnane keha. Hagfishi silmad on väikesed ja mitte väga kasulikud, sest hagfish kasutab toidu leidmiseks peamiselt oma haistmis- ja puutetunnetust. Suude lähedal asuvaid viskesid nimetatakse karvkärbsena ja neid kasutatakse puudutuseks. Neil on neli südant, kaks aju ja puudub selgroog. Kala, mis näeb välja nagu hagfish, on lambalääts.
Söötmine
Kalad söövad selgrootuid (loomi, näiteks ussid) ja on ka aadriloomad, kes söövad surnud või surevaid kalu. Keelel on neli hammast, mille abil hammustavad nad oma saagist liha tükke. Nad kasutavad neid keelehambaid söömiseks. Hambad haarduvad kokku, et takerduda toidu külge, aidates tal rebida surnud ja surevaid kalu, mis on vajunud merepõhja, kus ta elab. Sageli kaevab hagfish surnud kala, mida ta sööb, eemaldades surnud kala sisikonna.
Tavaliselt näevad inimesed hagfishi ainult siis, kui merepõhja pühkivad võrgud on üles tõmmatud. Kõik kalad, isegi merepõhjas olevad surnud kalad, tuuakse võrguga paati. Mõnda neist surnud kaladest leidub hagfishi söömas. Haisevad kalad visatakse laevade tekile, kus hagfish'i kehast välja torkab.
Slime
Kui kalad kardavad, teevad nad lima. See lima tuleb välja hagfishi keha külgedest. Nad suudavad toota piisavalt lima, et täita täielikult kahegaloniline ämber. Põhjus, miks nii väike kala suudab nii palju lima teha, on see, et lima tuleb välja nööridena, mis paisuvad kiiresti palju suuremaks, kui nad on vees. nende ebatavaline toitumisviis ja nende lima on pannud paljud inimesed nimetama hagfishi kõige "vastikumaks" mereloomaks. Kuigi hagfish'i nimetatakse mõnikord "limaangerjateks", ei ole nad üldse angerjad.
Kkomjangeo bokkeum (꼼장어 볶음), korea kalaroog, mida valmistatakse hagfish Eptatretus burgeri'st.
Hariliku kala kasutusviisid
Toiduained
Enamikus riikides ei söö inimesed tavaliselt kalu. Siiski on kaldalähedase hagfishi (hagfishi liik, mida korea keeles tuntakse kkomjangeo (꼼장어) või meokjango (먹장어) ja jaapani keeles Nuta-unagi) liha Koreas populaarne toiduaine.
Materjal
Kalanahka kasutatakse rahakottide ja vööde nahkade valmistamiseks. Kui seda nahka müüakse, nimetatakse seda "angerjanahaks".
Slime
Teadlased uurivad hahkkala lima, et näha, kas seda saab kasutada asjade valmistamiseks. Kala lima valgunöörid on õhukesed ja tugevad, seega on need kasulikud materjalid. Kuna see ei ole valmistatud naftast, oleks hagfish slime keskkonnasõbralikum kui plastmassid, mida me praegu kasutame.
Angerjanahast valmistatud kott.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ülemklass, kuhu hagfish kuulub?
V: Hagfish kuulub ülemklassi Cyclostomata.
K: Kas hagfishil on skelett?
V: Hagfishil ei ole skeletti, välja arvatud kõhrest valmistatud kolju.
K: Miks mõned teadlased arvavad, et Myxini ei peaks kuuluma alamhõimkonda Vertebrata?
V: Mõned teadlased arvavad, et Myxini ei peaks kuuluma alamhõimkonda Vertebrata, kuna neil puudub tõeline skelett.
K: Miks peetakse hagfishi kaladeks?
V: Vaatamata tõelise skeleti puudumisele peetakse hagfishi kalaks, kuna tal on uimed ja lõpused ning ta elab meres.
K: Kuidas rühmitati XIX sajandi algses liigituses hagfish ja lampreys?
V: Hagfish ja lampreys rühmitati 19. sajandi algses klassifikatsioonis tsüklostoomadeks (või ajalooliselt Agnatha), mis on vanim säilinud selgroogsete klass gnathostoomide kõrval.
K: Kas pakuti välja alternatiivne skeem, mis jättis hagfishi selgroogsete grupist välja?
V: Jah, alternatiivse skeemi kohaselt on lõualuudega selgroogsed tihedamalt seotud süsikaga kui hülgejalgsed, seega kuuluvad selgroogsete hulka süsikad, kuid jäetakse hülgejalgsed välja.
K: Mida toetavad hiljutised DNA-tõendid hagfishi ja lampreyside rühmitamise kohta?
V: Hiljutised DNA-tõendid toetavad algset skeemi, mille kohaselt hagfish ja lampreys on rühmitatud tsüklostoomidena.
Otsige