Hagfishid on kraniaadid, mis kuuluvad Cyclostomata klassi Myxini ülemklassi. Need kalad on kehaehituselt pikad ja ussilaadsed ning neil puuduvad tavalised luustiku elemendid, välja arvatud kolju, mis on valmistatud kõhrest. Nadelt puuduvad lõualuud ning tihti ka selgroolülidest moodustuv tugev skeletitoetus, mistõttu neid nimetatakse sageli „uimedeta kõhrkaladeks”.

Klassifikatsioon ja evolutsiooniline tähendus

Seetõttu arvavad paljud teadlased, et Myxini ei tohiks kuuluda alamhõimkonda Vertebrata, kuna neil puudub selgroogi moodustav lülikeha. Siiski nimetatakse neid uime ja lõpuste tõttu kaladeks ning nad liiguvad meres elades sarnaselt teistele kaladele.

Algne 19. sajandi klassifikatsioon rühmitas hagfishi ja lambi (lampreys) kokku cyclostomes (või ajalooliselt, Agnatha), pidades neid vanimaks säilinud hargnemiseks selgroogsete seas, paralleelselt gnathostomes ehk lõualuudega selgroogsetega. Alternatiivse skeemi kohaselt on lõualuudega selgroogsed tihedamalt seotud lambikaladega kui hagkaladega, nii et selgroogsed hõlmaksid lambikaid, kuid jätaksid hagkala välja.

Hiljutised DNA-tõendid toetavad algset skeemi: molekulaarsed analüüsid (nii mitochondrialsete kui ka tuuma-DNA geenide põhjal) näitavad, et hagfishid ja lambikalad moodustavad ühtse haru ehk cyclostome-monofüleetilise rühma. See on muutnud arusaama varajaste selgroogsete evolutsioonist ja näitab, et hagfishid ei ole tingimata „väljakujunenud” selgroogsetest eraldunud eraldiseisvad rühm.

Anatoomia ja eripärad

  • Kehaehitus: pikk, limane ja ussilaadne keha, millel on peaaegu nähtamatud või vähesed välised uimed; liikumiseks kasutatakse keha lamedaid lihaseid ja kõhu külge kinnitunud liikumiskäike.
  • Pea ja suu: suu on ümbritsetud näärmete ja paljude tundlike harjastega; puuduvad tõelised lõualuud — toitmine toimub imemise ja naha ning lihastega lõhkumise teel.
  • Limakoti süsteem: hagfishid eritavad suures koguses kleepuvat lima läbi erilise näärmesüsteemi. See lööb kokku veega ja võib ummistada röövikuid või röövikute ninasõõrmeid, mis on nende tuntud kaitsemehhanism.
  • Silmad ja sensoorika: silmad on tavaliselt lihtsad ja nõrgalt arenenud (sageli kattega ja pimedaks jäänud), kuid nad tunnevad hästi keemilisi ja mehhaanilisi signaale.

Toitumine ja käitumine

Hagfishid on peamiselt skavengerid: nad toituvad surnud ja hukkunud kaladest ja teistest mereloomadest, tungides vajadusel keha sisse läbi väikese sisselõike ja süües siseorganeid. Selleks võivad nad moodustada sõlme oma kehaga, et saada suuremat haaret ja eemaldada liha. Mõned liigid söövad ka elusat saaki, teised koristavad merelava põhjas olevat orgaanilist materjali.

Reproduksioon ja areng

Hagfishide paljunemine on suhteliselt väheuuritud ja varieerub liigiti. Paljud liigid munetavad (ovipaarid) — nad munavad suured munad (sarnaselt mõnele teisele varajasele selgroogsele) ja arenguinfo on fragmentaarne. Tudengihulgad arvatakse olevat väikese arvukusega ja paljunemine võib olla aeglane, mis teeb hävimisohu suuremaks, kui populatsioonid satuvad surve alla.

Levik ja elupaigad

Hagfishid elavad peamiselt merevees ja leiduvad mitmel pool maailmamere sügavamates ja mõõdukates piirkondades. Nad eelistavad tavaliselt põhja lähedast eluviisi, kus võib piisavalt surnud orgaanikat leiduda. Mõned liigid on levinud madalamates vetes, teised elavad põhjasügavustes sadade kuni tuhandete meetrite all.

Ökoloogiline roll ja inimtegevus

  • Hagfishid aitavad lagundada meres surnud orgaanikat ning osalevad toiduahela ringluses, tagades toitainete ringluse merepõhjas.
  • Neid ei kasutata laialdaselt toiduks, kuid mõnes piirkonnas kogutakse neid spetsiifilisel otstarbel (nt liha või limakasutuseks). Limast uuritakse uusi biomaterjale ja selle omadusi, mis võivad huvitada biotehnoloogiat.
  • Kuigi paljud liigid pole praegu massiliselt ohustatud, võivad nad olla haavatavad saastumise, elupaikade muutumise ja juhusliku püügi tõttu.

Kivistised ja teaduslik uurimus

Hagfishide fossiilse ajalugu on fragmentaarne, kuid olemasolevad leidud aitavad mõista varajast selgroogsete evolutsiooni ja kehaehituse arengut enne lõualuude tekkimist. Molekulaarbioloogia ja paleontoloogia kombineeritud tulemused on aidanud selgitada nende täpset positsiooni selgroogsete sugupuu sees.

Kokkuvõte: Myxini ehk hagfishid on eripärane rühm kõhrkalu, kellel puudub tavaline selgroolülidest koosnev luustik ning kelle unikaalsed käitumis- ja kaitsemehhanismid (nt rohke lima tootmine ja sõlmitud keha kasutamine) eristavad neid teistest selgroogsetest. Mõned evolutsioonilised küsimused olid varem vastuolulised, kuid kaasaegne DNA-analüüs toetab hagfishide ja lambikalade lähedast sugulust cyclostome-rühmas.