Brüofüüdid: sambad, maksasambad ja sarviksambad — määratlus

Brüofüüdid: selge määratlus, omadused ja kolme tüübi — samblad, maksasambad, sarviksambad; sissejuhatus brüoloogiale ja nende evolutsioonile.

Brüofüüdid on lihtsad taimed, mida peetakse maa peal levinuimate ja algelisemate hulka kuuluvateks taimedeks. Need on kõige lihtsamad taimed, mis kasvavad maal ning neid leidub väga erinevates elupaikades — niisketest metsapõhjadest kuni soostike, kividel kasvavate patjade ja isegi paljude poolkõrgete kuivemates kohtades moodustavate kolooniateni. Brüofüüte on kolm põhigruppi: samblad, maksasamblad ja sarvikud. Need erinevad välimuse ja elukäigu üksikasjade poolest, kuid jagavad ka mitmeid olulisi omadusi.

Peamised tunnused

Bryophyta on ametlik nimetus selle taimede jaotuse kohta, millel ei ole vee liikumiseks vajalikke kudesid — neil puudub tõeline xüleem ja floeem. See tähendab, et nad ei tohi kasvada väga suurteks või pikkadeks ning vee ja toitainete liikumine toimub peamiselt difusiooni ja pinnakatte kaudu. Muud levinud tunnused:

• dominantne elujärk on gametofüüt (suguline, roheline ja sageli püsiv “mõõk” või padjasarnane osa),
• sporofüüt (seeriate moodustav, sageli õhuke vars ja püsiv korgiga kapsel ehk sporangium) on tavaliselt sõltuv gametofüüdist,
• puuduvad tõesed juured — kinnitumiseks kasutatakse rhizoide, mitte tõelisi juureid,
• lehed või lehetaolised sõlmded on ühekihilised ja sageli ilma keeruka struktuurita.

Elutsükkel ja paljunemine

Brüofüütide elutsükkel on vahelduv ja iseloomustab seda, et gametofüüt on dominantne faas. Suguline paljunemine toimub anteriidiumides (meessugurakud) ja arhegoniumides (naissugurakud); viljastumiseks on vajalik vesi, sest seemnerakud on liikuvad ja ujuvad. Pärast viljastumist areneb sporofüüt, mis toodab ja vabastab spoorid, mis seejärel idanedes annavad uue gametofüüdi. Paljunemine võib toimuda ka eosesinemise või vegetatiivselt — fragmentationi teel või spetsiaalsete kudeosadega (nt maksadel gemmad).

Liigid, areng ja levik

Teadlased arvavad, et maksavetikad arenesid välja rohelistest vetikatest ja edaspidi arenesid teised taimerühmad, sealhulgas samblad ja sarviktaimed, välja maksapõõsastest. Bryofüüdid on vanad maaelanikud ja neil on tähtis koht maismaataimede evolutsioonis. Tänapäeval hõlmab grupp umbkaudu umbes 20 000 liiki, mis paiknevad üle kogu maailma.

Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus

Brüofüüdid mängivad olulist rolli ökosüsteemides: nad soodustavad pinnase moodustumist, hoiavad niiskust, aeglustavad erosiooni ning loovad mikrokliimat teiste taimede idandumiseks. Näiteks Sphagnum-samblad (rabamossid) moodustavad soodes paksu turbakihti, mis seob suuri koguseid süsinikku ja mõjutab süsinikuringet. Paljud brüofüüdid on tundlikud õhusaastele ja niiskuse muutustele, mistõttu neid kasutatakse biomarkeritena või ökoloogilise hindamise vahendina. Samblad leiavad ka teatud juhtudel inimkasutust — aianduses, turba tootmises või dekoratiivsetes eesmärkides.

Anatoomia ja mitmekesisus

Välimuselt on brüofüüdid väga mitmekesised: mõned on lehtjad ja rohelised, teised lahtise, lehtedeta tüvikuga ehk taljalised. Maksasambladel võib olla õhuke lehtedega varre moodi kuded või lame taljas keha (thallus), samal ajal kui sarvikute sporofüütidel on sageli sarvekujuline vorm, mis on nimetuslik tunnus. Kuigi nad on väikesed ja lihtsa ehitusega, on nende biokeemiline mitmekesisus suur — mõned liigivad toodavad antibakteriaalseid või keemiliselt aktiivseid aineid.

Uurimine ja kaitse

Isikut, kes uurib brüofüüte, nimetatakse brüoloogiks; brüofüütide uurimist nimetatakse brüoloogiaks. Brüoloogid tegelevad taksonoomia, ökoloogia, evolutsiooni, biogeograafia ja säilitusega seotud küsimustega. Paljud brüofüütide elupaigad on ohustatud niisutuse muutuste, turba ja maapealse ärakanne ning inimtegevuse tõttu, mistõttu liigipõhine uurimine ja kaitse on olulised nii liikide kui ka nende elupaikade säilitamiseks.

Elutsükkel

Nagu kõigil maismaataimedel (embrüofüütidel), on ka brüofüütidel elutsükkel, kus põlvkondade vaheldumine toimub. Brüofüütidel on kaks vormi, millel on erinev kromosoomide arv. Haploidse vormi kromosoomid on paaritu kromosoomid. Seda nimetatakse gametofüüdiks. Sageli kirjutatakse haploidse vormi puhul "1n". Teine vorm on diploidne ja sellel on paarilised kromosoomid. Seda nimetatakse sporofüüdiks. Sageli kirjutatakse diploidi puhul "2n".

Brüofüüt algab, kui selle emataim toodab haploidseid eoseid, mis maanduvad maapinnale. Igast eostest kasvab lehtedega gametofüüt. See gametofüüt on kas isane või emane. Isased gametofüüdid toodavad haploidseid seemnerakke. Emased gametofüüdid toodavad haploidseid munarakke. Vesi liigutab spermad munarakkude juurde. Nende ühinemisel tekib embrüo. See embrüo on diploidne. See kasvab gametofüüdist välja kõrge varrega. See vars on sageli pruun. Varre tipus on struktuur, mida nimetatakse sporangiumiks. Ka sporangium on diploidne. See toodab haploidseid eoseid, mida nimetatakse meioosiks. Kui eosed maanduvad maapinnale, algab tsükkel uuesti.

Brüofüütidel on "gametofüütide domineerimine". See väljend tähendab, et kui vaatate brüofüüti, näete suurema tõenäosusega gametofüüti. Sporofüüt on vähem levinud. Sporofüüdid on alati gametofüüdi küljes. Nad peavad saama toitu gametofüütidest. Brüofüütide sporofüütidel ei ole harusid. Nad moodustavad ainult ühe sporangiumi.

Kaksikliblikate elutsükkel

Küsimused ja vastused

K: Mis on bryofiilid?

K: Millised on brüofüütide kolm vormi?

K: Kuidas nimetatakse ametlikult taimede jaotust, millel ei ole vee liikumiseks vajalikke kudesid?

K: Kas kõik kaasaegsed klassifikatsioonid hõlmavad samblaid mõistega bryophyta?

K: Millisest taimest arenesid välja maksarohud?

K: Millisest taimest arenesid välja samblad ja sarvikud?

Küsimus: Kuidas nimetatakse inimest, kes uurib mullavilju?

Otsing