Tatar (harilik tatar) — pseudoteravili: omadused, seemned ja kasutus
Tatar (harilik tatar) — pseudoteravili: tutvu tatra omaduste, kolmekülgsete seemnete ja mitmekülgse kasutusega toidust aiandini; tervislik nisuvaba alternatiiv.
Tatar (või harilik tatar) on taim, mille seemneid tavapäraselt kasutatakse teraviljana, kuid botaaniliselt ei ole tatar tõeline rohi ega kuulu rohttaimede hulka. Tatar ei ole suguluses nisuga; nisu on tõeline rohi, tatar aga kuulub hoopis sarikate (Polygonaceae) sugukonda ja liigitub pseudoteraviljaks. Selle teaduslik nimetus on Fagopyrum esculentum.
Välimus ja nime päritolu
Tatra seemned on väiksed ja kolmekülgsed ning meenutavad kuju poolest pöögi (beech) seemneid. Just see sarnasus on andnud paljudes keeltes tatra nimepõhjuse—seemnete kuju seostatakse pöögi seemnetega. Seemned võivad olla listatud või kooritud kujul: kestaga seemnetest eraldatud teraid nimetatakse sageli kashaks või tatrajahu toormeks.
Sugulus ja botaanilised omadused
Tatar on suguluses mitmete teiste Polygonaceae perekonna liikidega, näiteks hapu, okasrohuga ja rabarberiga. Sellepärast kutsutakse tatart sageli pseudoteraviljaks — kuna selle seemneid kasutatakse toiduvalmistamisel samamoodi nagu teravilja, kuigi ta ei ole suguvõsas tärkliserohkete rohudega.
Toiteväärtus ja tervisemõjud
Tatra seemned on toitaineterikkad:
- suuremal määral keerulisi süsivesikuid (pikaajaliseks energiaks),
- hea kvaliteediga valke, mis sisaldavad olulisi aminohappeid (näiteks lüsiin),
- kiudaineid, mineraale (magneesium, mangaan) ja B-vitamiine,
- bioaktiivseid flavonoide nagu rutiin, mis võib toetada veresoonkonna tervist.
Tatar on looduslikult gluteenivaba, mistõttu sobib see paljudele tsöliaakiaga inimestele ja neile, kes väldivad gluteeni.
Kasvatamine ja ajalugu
Tatar on kiiresti valmiv üheaastane kultuur, mis kasvab hästi jahedas kliimas ning sageli isegi nappidel ja vaesematel muldadel. Tema kasvatamine vähenes märkimisväärselt 20. sajandil, kui laialdaselt hakati kasutama lämmastikväetisi ja intensiivistama teiste põllukultuuride tootmist, mis vähendas tatra majanduslikku atraktiivsust. Viimasel ajal on aga tatar taas populaarsust kogumas tänu tervisetoitude trendile ning sellele, et ta sobib kattekultuuriks ja on õite tõttu mesilastele hea nektariallikas.
Kasutus köögis ja töötlus
Tatra seemneid kasutatakse mitmel moel:
- keedetuna putru ja kasha (põhjamaades ja idaeuroopa köökides),
- jahuna küpsetistes ja pannkookides (gluteenivaba alternatiiv),
- soba-nuudlite põhikomponendina Jaapani köögis,
- idandatult salatitesse ja toidu kõrvale.
Röstitud tatra tera annab intensiivse, pähkli- või karamellilaadse maitse ning dehülleerimine (koore eemaldamine) muudab tera pehmemaks ja kiiremini keedetavaks.
Säilitamine ja kasutusnõuanded
Tatra terad säilivad kuivas jahedas kohas hästi; jahvatatud tatrajahu on tundlikum rasvade oksüdeerumisele ja tasub hoida õhukindlalt jahedas. Gluteenivaba toiduvalmistamisel tuleks jälgida ristsaastumise riski, kui kasutada samu töötlemis- või hoiutingimusi gluteeni sisaldavate teraviljadega.
Kokkuvõte: Tatar on mitmekülgne pseudoteravili — botaaniliselt rohttaimedest erinev, kuid toidulisandina ja köögis teraviljana kasutatav taim, mille seemned on toitvad, gluteenivabad ja sobivad nii traditsiooniliseks kasutuseks kui ka kaasaegseteks tervisetoitude retseptideks.
Tatartaimed
Tatari terad (seemned)
Küsimused ja vastused
K: Mis on tatar?
V: Tatar on taim, mille seemneid saab kasutada teraviljana.
K: Kas tatar on rohu liik?
V: Ei, tatar ei ole tõeline rohi.
K: Kuidas on tatar seotud nisuga?
V: Tatar ei ole nisuga seotud, sest nisu on tõeline rohi, tatar aga mitte.
K: Kuidas on tatar saanud oma nime?
V: Tatar sai oma nime sellepärast, et selle seemned näevad välja nagu väikesed pöögiseemned ja pööki kutsutakse ka tatariks.
K: Millega on tatar suguluses?
V: Tatar on suguluses hapu, okasrohu ja rabarberiga.
K: Miks nimetatakse tatart pseudogriiniks?
V: Tatart nimetatakse pseudogriiniks, sest selle seemneid kasutatakse toiduvalmistamisel samamoodi nagu teravilja, sest need sisaldavad keerulisi süsivesikuid.
K: Miks vähenes tatra teravilja kasvatamine 20. sajandil?
V: Tatra teravilja kasvatamine vähenes järsult 20. sajandil, kuna võeti kasutusele lämmastikväetised, mis suurendasid teiste põhitoorainete tootlikkust.
Otsige