Kanarbik (Calluna vulgaris) – tunnused, levik ja ökoloogia

Calluna vulgaris (kanarbik) on ainus liik perekonna Ericaceae sugukonnast Calluna.

See on madalakasvuline mitmeaastane põõsas, mis kasvab 20-50 sentimeetri kõrguseks või harva kuni 1 meetri kõrguseks. Seda leidub laialdaselt Euroopas ja Väike-Aasias happelistel muldadel avatud päikesepaistelistel ja mõõdukalt varjulises kohas.

Kanarbik on enamiku Euroopa nõmmede ja soode ning mõnede soode ja happeliste männi- ja tammemetsade domineeriv taim. Ta talub karjatamist ja taastub pärast aeg-ajalt toimuvat põletamist. Looduskaitsealadel ja rabametsades majandatakse seda sageli lammaste või veiste karjatamise ja ka kerge põletamise teel.

Õied avanevad hilissuvel; looduslikud taimed on tavaliselt lillakad, kuid aeg-ajalt esineb ka valgeõielisi taimi.

Tunnused

Kasvukuju: madal, tihe põõsas või matt, haralikult kuni ~1 m.
Vastupidavus: igihaljas – lehed püsivad talvel rohelised ja varjatud punakaspruunid toonid.
Lehed: väikesed, soomusjad, vastakpaarid; asetuvad tihedalt vartele, mis annab taimele pehme, mätasetaolise väljanägemise.
Õied: väikesed, urnilaadsed, tavaliselt roosaka-lillakad; õitsemine toimub peamiselt juulist septembrini.
Viljad ja seemned: õitest tekivad väikesed kapslid, mis avanevad ja vabastavad väga peeneid seemneid – levib peamiselt tuule ja veidi ka loomade abil.

Levik ja elupaiga eelistused

Kanarbik on laialt levinud Euroopas ning esineb ka Väike-Aasias. Ta eelistab happelisi (mulda pH-tasemel madal kuni väga madal), toitaineterikkaid muldi harva – enamasti leida nõmmedel, rabadel, jämeda liiv- või rabal või männi- ja okasmetsade all. Ta kasvab hästi nii päikesepaistel kui kerge varju all ning talub külma ja tuult.

Ökoloogia ja roll elupaigas

Kanarbik võib moodustada laialdasi heinaaedu ja nõmmede katteid, mõjutades mulla niiskust ja takistades paljude konkurentide levikut.
Tähtis tolmeldaja: õied pakuvad sügisese nektari ja õietolmu mesilastele (sh kimalased ja mee mesilased), olles oluline mesi- ja nektari allikas.
Taastumine: talub karjatamist ja taastub pärast kerget põletamist – seetõttu on traditsioonilised majandamismeetodid (karjatamine, kontrollitud põletamine) olulised nõmmeökosüsteemide säilitamiseks.
Kooslused: sageli kasvab koos teist tüüpi nõmmetaimedega nagu Erica-liigid, Calluna-variante ja põõsastaimed ning samblikega.

Kaitse, majandamine ja osalus inimtegevuses

Nõmmede ja rabade pindala on mitmes piirkonnas vähenenud põllumajanduse intensiivistumise, metsastamise ja kuivendamise tõttu. Et hoida kanarbiku dominneerivaid elupaiku, kasutatakse tihti:

kontrollitud karjatamist (lammaste, kitsede või veiste abil),
põletamise taastamist (mõõdukas ja kontrollitud) ning
raudküte ja puhastamist invasiivsetest liigsetest võsastest.

Kultuurina on kanarbik populaarsusaste suur: teda kasvatatakse haljastuses, potitaimena ja maastiku kujunduses – eriti sügisõite rõhutamiseks. On aretatud palju sortimente eri õievärvide ja kasvukuju järgi.

Kasutus

mesindus: kanarbik on hinnatud mesi- ja nektari-allikas – paljudes piirkondades toodetakse „kanarbikumeed“;
aiandus: sobib happelisse mulda (männijuurte lähedusse, alpiaedadesse, nõmmedesse); kasutatakse potis ja peenras;
traditsiooniline kasutus: kuivanud kanarbikut on kasutatud pehmete madratsite ja katete tegemiseks ning kütusena väiksemates kogustes;
indikaator: näitab mulla happelisust ja madalat toitainet sisaldust.

Hooldus ja paljundamine aias

Asukoht: eelistab täispäikest või osalist varju ja happelist, hästi läbilaskvat mulda (erika-segu või spetsiaalne happeline aiasegu).
Kastmine: ei salli liigniisket savist mulda – aga rabamõõdulised liigid võivad kasvada niiskemas pinnases; potis kasvatamisel anna regulaarset kastet, kuid väldi seisvat vett.
Hoolduslõikus: õitsemise järel lõigatakse vanad õisikuvarred tagasi, kuid mitte vanasse puiduossa – lõika värske kasvu tasemeni, et vältida taime allapoole hõredaks muutumist.
Paljundamine: kergem paljundada poolpuitunud pistikutega suvel või külviseemnete abil; seemned vajavad kerget pinnakatet ja valgust itamiseks.

Muud tähelepanekud

värvilised vormid: looduslikult domineerib lillakas-roosa, kuid on ka valgeid ja roosamaid vorme ning aretatud sortimente, mis pakuvad laiemaid värvitoone;
ohustatus: liigina ei ole Calluna vulgaris laialdaselt ohustatud, kuid tema elupaikade kadu nõmmetel ja rabadel võib kohalikult vähendada populatsioone;
vaatlused: õitsemisaja ja värvuse sobivus muudavad kanarbiku kergesti tuntavaks ning tähtsaks seonduva elustiku hoidmisel.

Õitsemine Calluna vulgaris

Kasutab

Kanarbik on oluline toiduallikas erinevatele lammastele ja hirvedele, kes võivad karjatada taimede tippe, kui lumi katab madalat taimestikku. Põdrakanepi ja punahani toituvad selle taime noortest võrsetest ja seemnetest. Kanarbiku mardika Lochmaea suturalis täiskasvanud isendid ja vastsed toituvad sellest ja võivad tekitada kahju. Taimest toituvad ka mitmete liblikaliste liikide vastsed.

Kanarbiku mesi on kõrgelt hinnatud toode soo- ja nõmmede aladel, kuhu hilissuvel viiakse palju mesilasperesid. Sellel on tugev maitse ja ebatavaline tekstuur. Ta on tiksotroopne, olles kuni segamiseni tarretis, misjärel muutub ta siirupiks (nagu muu mesi), kuid seejärel taheneb taas tarretiseks. See muudab mee kärgest eraldamise keeruliseks ja seetõttu müüakse seda sageli kärgmett.

Kultuuriviited

Kanarbik on Šotimaa ikooniks, kus see taim kasvab laialdaselt. Kui luuletused nagu "Bonnie Auld Scotland" räägivad "lillakast kanarbikust lõhnavatest küngastest", kui "Kidnapped" kangelane põgeneb läbi kanarbiku, kui kanarbik ja Šotimaa on seotud ühes ja samas lauses, siis on kanarbik, millest räägitakse, Calluna vulgaris.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Calluna vulgaris?

V: Calluna vulgaris on ainus liik perekonna Calluna perekonnast Ericaceae. See on madalakasvuline mitmeaastane põõsas.

K: Kui kõrgeks kasvab Calluna vulgaris tavaliselt?

V: Calluna vulgaris kasvab tavaliselt 20-50 sentimeetri kõrguseks, kuid harva võib olla kuni 1 meetri kõrgune.

K: Kus leidub Calluna vulgaris?

V: Calluna vulgaris on Euroopas ja Väike-Aasias laialt levinud happelistel muldadel avatud päikesepaistelistel ja mõõdukalt varjus.

K: Millise taimestiku puhul on kanarbik domineeriv taim?

V: Kanarbik on Euroopas enamiku nõmmede ja soode ning mõnede soode ja happeliste männi- ja tammemetsade domineeriv taim.

K: Kas kanarbik talub karjatamist ja aeg-ajalt põletamist?

V: Jah, kanarbik talub karjatamist ja taastub pärast aeg-ajalt toimuvat põletamist.

K: Kuidas kanarbikku tavaliselt majandatakse looduskaitsealadel ja rabametsades?

V: Kanarbikku majandatakse looduskaitsealadel ja rabametsades sageli lammaste või veiste karjatamise ja ka kerge põletamise teel.

K: Millal ilmuvad Calluna vulgaris'e õied?

V: Õied avanevad hilissuvel; looduslikud taimed on tavaliselt lillakad, kuid aeg-ajalt esineb ka valgeõielisi taimi.