Liblikalised (Lepidoptera): liblikad ja koid — liigid, elutsükkel, omadused
Liblikalised (Lepidoptera): avasta liblikate ja koide liigid, elutsüklid, omadused ja evolutsioon — üle 180 000 liigi, bioloogia ning põnevad faktid loodushuvilistele.
Lepidoptera on putukate klassi üks suurimaid järjekordi (order). Siia kuuluvad peamiselt liblikad ja koid, aga mõnikord kasutatakse laiemalt ka mõnda teist rühma nimetamiseks sarnaseid sõnu (liblikaid). Tavakeeles räägitakse tihti lihtsalt "liblikatest ja koidest". Inimesi, kes neid putukaid koguvad või uurivad, nimetatakse liblikauurijateks või lepidopteroloogideks.
Korpuses on üle 180 000 liigi, jaotatuna ligikaudu 128 perekonnas ja 47 ülemperekonnas. Need moodustavad ligikaudu 10% kõigist kirjeldatud liikidest. Ainult Coleoptera (mardikad) sisaldab rohkem liike.
Nimi Lepidoptera tuleneb vanakreeka sõnadest λεπίδος (skaala) ja πτερόν (tiib) — osutades liblikate ja koide tiibade läbivalt kaetud väikeste soomustetaoliste kihtide olemasolule.
Fossiilne vanus: lepidopterate varaseimad teadaolevad fossiilid on väga vanad — rühma juuri võib ajaliselt viia tagasi sajadesse miljonitesse aastatesse; peaaeguaparaatseid leide on leitud ajavahemikust umbes 200 miljonit aastat tagasi.
Peamised tunnused ja ehitus
- Soomustatud tiivad: tiibede pind on kaetud mikroskoopiliste soomustega, mis annavad värvi ja mustrid ning aitavad termoregulatsiooni ja kaitse puhul.
- Täielik muutumine: Lepidoptera läbib nelja eluetappi — muna, röövik (larva), nukk (pupa) ja täiskasvanu (imago).
- Imiv suuorgani: paljudel täiskasvanutel on keeruline iminõel ehk proboscis, mille abil nad imevad nektarit ja muid vedelikke; mõnel liigil puudub see ja nad ei söö täiskasvanuna.
- Öö- ja päevaktiivsus: koid on sageli ööaktivsed, liblikad enamasti päevaktivsed, kuid on erandeid.
Elutsükkel
- Muna: emane liblikas muneb munad taimele või muule sobivale pinnale. Munade arv ja paigutus sõltuvad liigist.
- Röövik (larva): peamine kasvufaas, röövikud toituvad peamiselt taimedest ja võivad olla väga spetsiifilised hosttaime suhtes. Röövikud vahetavad kasvu jooksul mitu korda nahka (molt).
- Nukk (pupa): rännukujuline ümberkujundusfaas, kus toimub illa metamorfosis: röövik muutub täiskasvanuks; mõnel liigil on sellest tekkinud tugev kaitskeha (kookon või nukk).
- Täiskasvanu (imago): paljunemisfaas, mille ajal on peamised ülesanded paarituda ja muneda. Täiskasvanud toituvad sageli nektarist, mõnel liigist ei ole toitumise võimalust.
Mitmekesisus ja ökoloogiline roll
Liblikad ja koid on väga mitmekesised nii kuju, värvi kui käitumise poolest. Paljud liigid on olulised tolmeldajad, eriti päevaks aktiivsed liblikad, samas kui röövikud võivad taimedele tekitada märkimisväärset söömiskahju ja mõnel juhul olla põllumajanduslikud kahjurid. Nad on ka olulised toiduahelas, olles saagiks lindudele, nahkhiirtele, ämblikele ja teistele röövloomadele.
Kaitse ja ohud
Paljusid lepidoptera liike ohustavad elupaikade kadumine, intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, valgusaastumine ja kliimamuutused. Mitmed liigid on hääbunud või ohustatud ning neile on vajalik elupaikade säilitamine ja sobivad kaitsemeetmed.
Praktiline märkus
Liblikate ja koide uurimine pakub väärtuslikku teavet ökosüsteemide tervise kohta — nende levik ja arvukus on sageli head indikaatorid. Kui huvitute rühma vaatlemisest, sobivad võred, valgusallikad öiste koosolekute korraldamiseks ning sorteerimiseks foto- ja märgistamismeetodid. Vältida tuleks haavatavate liikide liigsuurust käsitsemist ning alati järgida kohalikke kaitse- ja uurimisjuhiseid.
Lepikopterite omadused
Lepatriinud läbivad täieliku metamorfoosi. See tähendab, et neil on neli eluosa. Esimene osa on muna. Teine osa on roomik ehk vastne. Kolmas osa on nukk. Viimane osa on täiskasvanu ehk imago.
Larva
Vastsed on kõva pea ja pehme keha. Neil on suu, mis on tehtud närimiseks. Mõned vastsed on kaetud karvade või muude kehapikendustega. Vastsetel on kolm paari väikeseid jalgu rinnakorvi peal. Neid jalgu nimetatakse tõelisteks jalgadeks. Kõhul on kuni viis paari suuremaid jalgu. Neid jalgu nimetatakse projalgadeks. Lepatriinu vastseid võib segi ajada saaglindude vastsetega. Lepidopterite vastsete ja saekärbse vastsete erinevus seisneb selles, et lepiklaste vastsetel on pisikesed konksud jalapealsetel. Neid konksusid nimetatakse krokodillideks. Enamik vastseid on taimtoidulised, kuid mõned on ka lihasööjad ja detritivoorid.
Täiskasvanud
Täiskasvanutel on kaks paari tiibu. Neid katavad väikesed soomused. Mõnedel liikidel on täiskasvanud isenditel väga väikesed tiivad või puuduvad need üldse. See on sagedamini levinud emasloomadel. Täiskasvanutel on antennid. Mõnedel koilastel on antennid, mis näevad välja nagu suled. Need sulgedega sarnased antennid on isastel suuremad kui emastel. Täiskasvanutel on suuosa, mida nimetatakse kurguks. See on mõeldud õitest nektari imemiseks. Mõnedel täiskasvanutel ei ole suu ja nad ei saa toituda. Teistel on teistsugused suud, mis on tehtud vere või puuviljamahlade läbilõikamiseks ja imemiseks.
Pildid
· 
· 
· 
Skipper (väike kipper)
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on lepiklaste sugukond?
V: Lepidoptera on putukate suuruselt teine järjestus, kuhu kuuluvad koid ja liblikad, sealhulgas liblikad.
K: Mitu liiki kuulub lepatriinudesse?
V: Lepidoptera ordusse kuulub üle 180 000 liigi 128 perekonnas ja 47 ülemperekonnas.
K: Mida tähendab nimetus Lepidoptera?
V: Nimi Lepidoptera tuleneb vanakreeka sõnadest λεπίδος (skaala) ja πτερόν (tiib).
K: Kas Lepidoptera on suurim liigirühm?
V: Ei, Lepidoptera on suuruselt teine liigirühm. Coleoptera (mardikad) on ainus järjestus, kus on rohkem liike.
K: Millal pärinevad kõige varasemad leitud lepatriinud kivistised?
V: Varaseimad avastatud lepikoptera fossiilid pärinevad 200 mya või varasemast ajast.
K: Kas varasemad liblikad olid kohanenud õitsvate taimede elupaigaga?
V: Ei, varasemad liblikad pidid olema kohanenud tsükaadide ja okaspuude elupaigaga, mida varem ei olnud kahtlustatud.
K: Kas liblikate ja liblikate rühma kohta on olemas mingi ühine sõna?
V: Ei, selle rühma kohta ei ole ühtegi ühissõna. Tavalised inimesed räägivad "liblikatest ja koikidest".
Otsige