Lepidoptera on putukate klassi üks suurimaid järjekordi (order). Siia kuuluvad peamiselt liblikad ja koid, aga mõnikord kasutatakse laiemalt ka mõnda teist rühma nimetamiseks sarnaseid sõnu (liblikaid). Tavakeeles räägitakse tihti lihtsalt "liblikatest ja koidest". Inimesi, kes neid putukaid koguvad või uurivad, nimetatakse liblikauurijateks või lepidopteroloogideks.

Korpuses on üle 180 000 liigi, jaotatuna ligikaudu 128 perekonnas ja 47 ülemperekonnas. Need moodustavad ligikaudu 10% kõigist kirjeldatud liikidest. Ainult Coleoptera (mardikad) sisaldab rohkem liike.

Nimi Lepidoptera tuleneb vanakreeka sõnadest λεπίδος (skaala) ja πτερόν (tiib) — osutades liblikate ja koide tiibade läbivalt kaetud väikeste soomustetaoliste kihtide olemasolule.

Fossiilne vanus: lepidopterate varaseimad teadaolevad fossiilid on väga vanad — rühma juuri võib ajaliselt viia tagasi sajadesse miljonitesse aastatesse; peaaeguaparaatseid leide on leitud ajavahemikust umbes 200 miljonit aastat tagasi.

Peamised tunnused ja ehitus

  • Soomustatud tiivad: tiibede pind on kaetud mikroskoopiliste soomustega, mis annavad värvi ja mustrid ning aitavad termoregulatsiooni ja kaitse puhul.
  • Täielik muutumine: Lepidoptera läbib nelja eluetappi — muna, röövik (larva), nukk (pupa) ja täiskasvanu (imago).
  • Imiv suuorgani: paljudel täiskasvanutel on keeruline iminõel ehk proboscis, mille abil nad imevad nektarit ja muid vedelikke; mõnel liigil puudub see ja nad ei söö täiskasvanuna.
  • Öö- ja päevaktiivsus: koid on sageli ööaktivsed, liblikad enamasti päevaktivsed, kuid on erandeid.

Elutsükkel

  • Muna: emane liblikas muneb munad taimele või muule sobivale pinnale. Munade arv ja paigutus sõltuvad liigist.
  • Röövik (larva): peamine kasvufaas, röövikud toituvad peamiselt taimedest ja võivad olla väga spetsiifilised hosttaime suhtes. Röövikud vahetavad kasvu jooksul mitu korda nahka (molt).
  • Nukk (pupa): rännukujuline ümberkujundusfaas, kus toimub illa metamorfosis: röövik muutub täiskasvanuks; mõnel liigil on sellest tekkinud tugev kaitskeha (kookon või nukk).
  • Täiskasvanu (imago): paljunemisfaas, mille ajal on peamised ülesanded paarituda ja muneda. Täiskasvanud toituvad sageli nektarist, mõnel liigist ei ole toitumise võimalust.

Mitmekesisus ja ökoloogiline roll

Liblikad ja koid on väga mitmekesised nii kuju, värvi kui käitumise poolest. Paljud liigid on olulised tolmeldajad, eriti päevaks aktiivsed liblikad, samas kui röövikud võivad taimedele tekitada märkimisväärset söömiskahju ja mõnel juhul olla põllumajanduslikud kahjurid. Nad on ka olulised toiduahelas, olles saagiks lindudele, nahkhiirtele, ämblikele ja teistele röövloomadele.

Kaitse ja ohud

Paljusid lepidoptera liike ohustavad elupaikade kadumine, intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, valgusaastumine ja kliimamuutused. Mitmed liigid on hääbunud või ohustatud ning neile on vajalik elupaikade säilitamine ja sobivad kaitsemeetmed.

Praktiline märkus

Liblikate ja koide uurimine pakub väärtuslikku teavet ökosüsteemide tervise kohta — nende levik ja arvukus on sageli head indikaatorid. Kui huvitute rühma vaatlemisest, sobivad võred, valgusallikad öiste koosolekute korraldamiseks ning sorteerimiseks foto- ja märgistamismeetodid. Vältida tuleks haavatavate liikide liigsuurust käsitsemist ning alati järgida kohalikke kaitse- ja uurimisjuhiseid.