Liblikalised
Lepidoptera on putukate klassi suuruselt teine seltskond. Siia kuuluvad liblikad, koid ja liblikaid. Selle rühma kohta puudub ühine sõna: tavainimesed räägivad "liblikatest ja koikidest". Inimest, kes seda järjestust kogub või uurib, nimetatakse lepatriinuteks.
Korpuses on üle 180 000 liigi 128 perekonnas ja 47 ülemperekonnas. Need moodustavad 10% kõigist kirjeldatud elusorganismide liikidest. Korpus Coleoptera (mardikad) on ainus, kus on rohkem liike.
Nimi Lepidoptera tuleneb vanakreeka sõnadest λεπίδος (skaala) ja πτερόν (tiib).
Varaseim avastatud fossiil pärineb 200 aastat tagasi.
Lepikopterite omadused
Lepatriinud läbivad täieliku metamorfoosi. See tähendab, et neil on neli eluosa. Esimene osa on muna. Teine osa on roomik ehk vastne. Kolmas osa on nukk. Viimane osa on täiskasvanu ehk imago.
Larva
Vastsed on kõva pea ja pehme keha. Neil on suu, mis on tehtud närimiseks. Mõned vastsed on kaetud karvade või muude kehapikendustega. Vastsetel on kolm paari väikeseid jalgu rinnakorvi peal. Neid jalgu nimetatakse tõelisteks jalgadeks. Kõhul on kuni viis paari suuremaid jalgu. Neid jalgu nimetatakse projalgadeks. Lepatriinu vastseid võib segi ajada saaglindude vastsetega. Lepidopterite vastsete ja saekärbse vastsete erinevus seisneb selles, et lepiklaste vastsetel on pisikesed konksud jalapealsetel. Neid konksusid nimetatakse krokodillideks. Enamik vastseid on taimtoidulised, kuid mõned on ka lihasööjad ja detritivoorid.
Täiskasvanud
Täiskasvanutel on kaks paari tiibu. Neid katavad väikesed soomused. Mõnedel liikidel on täiskasvanud isenditel väga väikesed tiivad või puuduvad need üldse. See on sagedamini levinud emasloomadel. Täiskasvanutel on antennid. Mõnedel koilastel on antennid, mis näevad välja nagu suled. Need sulgedega sarnased antennid on isastel suuremad kui emastel. Täiskasvanutel on suuosa, mida nimetatakse kurguks. See on mõeldud õitest nektari imemiseks. Mõnedel täiskasvanutel ei ole suu ja nad ei saa toituda. Teistel on teistsugused suud, mis on tehtud vere või puuviljamahlade läbilõikamiseks ja imemiseks.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on lepiklaste sugukond?
V: Lepidoptera on putukate suuruselt teine järjestus, kuhu kuuluvad koid ja liblikad, sealhulgas liblikad.
K: Mitu liiki kuulub lepatriinudesse?
V: Lepidoptera ordusse kuulub üle 180 000 liigi 128 perekonnas ja 47 ülemperekonnas.
K: Mida tähendab nimetus Lepidoptera?
V: Nimi Lepidoptera tuleneb vanakreeka sõnadest λεπίδος (skaala) ja πτερόν (tiib).
K: Kas Lepidoptera on suurim liigirühm?
V: Ei, Lepidoptera on suuruselt teine liigirühm. Coleoptera (mardikad) on ainus järjestus, kus on rohkem liike.
K: Millal pärinevad kõige varasemad leitud lepatriinud kivistised?
V: Varaseimad avastatud lepikoptera fossiilid pärinevad 200 mya või varasemast ajast.
K: Kas varasemad liblikad olid kohanenud õitsvate taimede elupaigaga?
V: Ei, varasemad liblikad pidid olema kohanenud tsükaadide ja okaspuude elupaigaga, mida varem ei olnud kahtlustatud.
K: Kas liblikate ja liblikate rühma kohta on olemas mingi ühine sõna?
V: Ei, selle rühma kohta ei ole ühtegi ühissõna. Tavalised inimesed räägivad "liblikatest ja koikidest".
