Limnognathia
Limnognathia maerski on mikroskoopiline loom. Tegemist on hiljuti avastatud liigiga, mis leiti 1994. aastal Gröönimaal Disko saarel asuvatest homotermilistest allikatest. Tema koht taksonoomias on ebaselge.
Seda kirjeldatakse Gnathifera sugukonna klassina või alamtüvena või Gnathifera superstaatusena, mida nimetatakse Micrognathozoa'ks. Ta on suguluses röövloomade ja gnathostomulida'ga, mis on rühmitatud Gnathifera'ks.
Keskmise pikkusega üks kümnendik millimeetrit on ta üks väikseimaid teadaolevaid loomi.
L. maerski lõualuud on väga keerulised, viieteistkümne eraldi osaga. Lõualuude osad on omavahel seotud sidemete ja lihastega. Lõualuu osad on väga väikesed, 4 μm kuni 14 μm. Loom võib söömise ajal osa oma lõualuude struktuurist väljapoole suuõõnt välja sirutada. Samuti venitab ta suure osa oma lõualuu struktuurist välja, kui ta röögatab (surub välja) seedimata esemeid.
L. maerski peas on suur ganglion ehk "aju". Paarilised närvijuhad kulgevad piki keha alumist külge) sabani. Kehal on laiali hajutatud ühest kuni kolmest sädemest koosnevad jäigad sensoorsed harjased. Need harjased on sarnased gnathostomulidide omadega.
Paindlikud sädemed on paigutatud hobuserauakujulisse piirkonda otsaesisel, laikudesse pea külgedel ja kahte ritta keha allservas. Otsaotsal asuvad sädemed tekitavad voolu, mis liigutab toiduosakesi suu suunas. Teised sädemed liigutavad looma.
Kõikidel L. maerski kogutud isenditel on olnud emasorganid. Nad munevad kahte liiki mune: õhukese seinaga mune, mis kooruvad kiiresti, ja paksuseinalisi mune, mis on arvatavasti külmakindlad ja seega võimelised talvituma ja kevadel kooruma. Sama muster on teada ka rotirooside puhul, kus paksuseinalised munad tekivad alles pärast isasloomade viljastamist. Ka kõige noorematel kogutud L. maerski eksemplaridel võivad olla isasorganid: praegu arvatakse, et loomad kooruvad isasloomadena ja muutuvad seejärel emasloomadeks.
Filogeneesia
Kladogramm (kohandatud [1]), mis näitab Limnognathia sugulussuhteid:
| Gnathifera |
| ||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on Limnognathia maerski?
V: Limnognathia maerski on äsja avastatud mikroskoopiline loom.
K: Kus see esmakordselt leiti?
V: Ta leiti esmakordselt 1994. aastal Gröönimaal Disko saarel asuvatest homotermilistest allikatest.
K: Kui suur on L. maerski?
V: Keskmise pikkusega üks kümnendik millimeetrit on ta üks väikseimaid teadaolevaid loomi.
K: Milline on tema lõualuu ehitus?
V: Tal on väga keerulised lõuad, millel on viisteist eraldi osa, mis on omavahel seotud sidemete ja lihastega. Lõualuude osad on 4 μm kuni 14 μm suurused.
K: Kas L. maerski omab sensoorset harjastust?
V: Jah, ühe kuni kolmest sädemest koosnevad jäigad sensoorsed harjased on laiali kehal ja painduvad sädemed on paigutatud hobuserauakujulisse piirkonda otsaesisel ja laikudena pea külgedel ning kahes reas keha allservas.
K: Kuidas liigutavad nad toiduosakesi oma suu suunas?
V: Nende otsaesisel olevad sädemed tekitavad voolu, mis liigutab toiduosakesi suu suunas. Ka teised sädemed liigutavad neid ringi.
K: Kas nad munevad? Kui jah, siis milliseid?
V: Jah, nad munevad kahte liiki mune - õhukese seinaga mune, mis kooruvad kiiresti, ja paksuseinalisi mune, mis on arvatavasti külmakindlad ja suudavad talvituda ning kevadel kooruda.
