Lingula — elusfossiilne brachiopood, säilinud üle 500 miljoni aasta

Lingula — elusfossiil üle 500 miljoni aasta: iidsed brachiopoodid, kelle tänapäevased vormid peegeldavad fossiilseid esivanemaid. Avastage nende bioloogia ja ajalugu.

Lingula on sulgjalgsete sugukond klassis Lingulata. Lingula on teadaolevalt eksisteerinud alates ordoviitsiumi algusaegadest ja selle sugukonna (Lingulata) eelkäijad ulatuvad veelgi kaugemale – kambriumi aega. Just selle pikaajalisuse tõttu on Lingula sageli toodud näitena elusatest fossiilidest. Nagu kõik brachiopoodid, on ta filtrisööja, kelle toitumise aluseks on peenelt filtreeritud plankton ja orgaaniline setteosakeste suspensioon.

Anatoomia ja eluviis

Lingulail on kaks kestat, mis paiknevad selja- ja kõhuasendis (see eristab neid paljudest kahepoolmelistest). Erinevalt paljudest teistest brachiopoodidest on lingulide kest organofiilne-fosfaatne (mitte kaltsiumkarbonaat), mis aitab nende fossiilset säilimist. Need loomad elavad pehmes settepesas ja kinnituvad põhja külge läbiva varsja moodustise — pedankli — abil, mis ulatub kestade vahelt välja ja võimaldab loomal end sette sisse torgata või pinnal hoida.

Olulised tunnused:

• Kahe kestaga keha ja selja‑ ning kõhukoore erinevus (võrreldes kahepoolmelistega erinev sümmeetriatüüp).
• Pedankel (või "vars"), mida kasutatakse kinnitumiseks ja osaliselt ka liikumiseks settes.
• Lophophore — harjaste (tsiliaarsete) abil varustatud söögiorgan, mis tekitab voolu ja kütab toiduosakesed suhu.
• Organofiilne-fosfaatne kest, mis sageli säilib fossiilidena hästi.

Levik ja elupaigad

Lingula liigid elavad peamiselt madalmerelistes, liivastes või mudastes setetes, kus nad kaevuvad osaliselt sisse ja filtreerivad vett lophophore abil. Nad võivad esineda rannikuvetes ja lahtedes ning mõnel liigil on üsna laialdane geograafiline levik. Kuna nad eelistavad rahulikke, rikka toiduga settesid, mõjutavad neid tugevalt keskkonnatingimused nagu sete koosseis, sademed ja inimtegevusest tulenev reostus.

Miks on Lingula "elusfossiil"?

Terminit "elusfossiil" kasutatakse selleks, et rõhutada, et kaasaegsed Lingula liigid näevad morfoloogiliselt väga sarnased välja nende väga vanade fossiilsete sugulastega. See ei tähenda, et need oleksid täiesti muutumatud — pigem, et põhistruktuurid on jäänud pikka aega suhteliselt stabiilseks. Selline stabiilsus pakub teadlastele väärtuslikku vaatlust evolutsioonitempost, ökoloogilisest stabiliseerivast valikust ja fossiilse andmestiku tõlgendamisest.

Reproduktiivne bioloogia ja areng

Lingula reproduktsioon on enamasti suguline: loomad eraldavad vees suguhormoone ja toimub välisviljastus. Paljudel brachiopoodidel on vabanenud larvaalne etapp, mis võimaldab geenide levikut enne alalise elupaigaga seotud settimist. Larvistiku ja arengunähtuste täpne pikkus ja olemus võivad liigiti erineda.

Teaduslik ja kaitseline tähendus

Lingula on paleontoloogias ja evolutsioonibioloogias oluline rühm, sest nende hästi säilinud fossiilid annavad ülevaate kaugest minevikust ja võimaldavad uurida morfoloogiat ja evolutsiooni üle sadade miljonite aastate. Samas on nende tänapäevased populatsioonid tundlikud elupaikade häirimisele ja vee kvaliteedi muutustele — seega võib nende jälgimine anda infot rannasüsteemide tervise kohta.

Kokkuvõtlikult: Lingula on lihtsa ehitusega, kuid evolutsiooniliselt edukas brachiopood, kelle pikaajaline püsimine ja fossiilne järjepidevus teevad temast tunnustatud näite „elusfossiilist“ ning huvipakkuva uurimisobjekti nii paleontoloogidele kui ka tänapäeva ökoloogidele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lingula?

K: Millal Lingula eksisteeris?

K: Milline on Lingula tähendus?

K: Milline on Lingula toitumine?

K: Mille poolest sarnanevad brachiopoodid kahepoolmeliste loomadega?

K: Mis eristab Lingula ja teisi brachiopoode molluskitest?

K: Kui kaua on Lingulata brachiopoodid eksisteerinud?

Otsing