Bingali rott (Bandicota bengalensis) — kirjeldus, levik ja kahjur
Bingali rott (Bandicota bengalensis) — täielik kirjeldus, levik ja kahjurite tõrje. Õpi tuvastama, ennetama ja kaitsta teravilju ning aedu tõhusate meetoditega.
Väike bingali rott (Bandicota bengalensis) on näriline. Ta elab Lõuna-Aasias. Ta võib kasvada kuni 40 cm pikkuseks. See on rott, kuid ei kuulu sugukonda Rattus. Nad võivad olla teraviljakultuuride ja aedade kahjuriks Indias ja Sri Lankal. Rünnaku korral uriseb rott nagu siga. Nende karvkate on seljal (dorsaalselt, nagu ütlevad teadlased) tumepruun ja kõhupoolel (ventraalselt) tavaliselt heledam või tumehall. Nende keha pikkus on umbes 25 cm ja saba on kehast lühem.
Kirjeldus
Bandicota bengalensis on tugeva kehaehituse ja lühikese sabaga näriline. Karvkatte värvus on peamiselt tumepruun kuni hallikaspruun, kõhupool on tavaliselt heledam. Pea on lai ja lõuad tugevad – need sobivad närimiseks ja juurete ning taimsete osa purustamiseks. Täiskasvanu keha pikkus (ilma sabata) on tavaliselt umbes 20–30 cm, saba on kehast lühem; kehakaal võib erineda, aga ligikaudu 150–300 g on tavaline ulatus.
Levik ja elupaik
See liik esiineb peamiselt Lõuna-Aasias, sh Indias ja Sri Lankal, aga ka naaberpiirkondades nagu Bangladesh, Pakistan ja Nepalisarnased alad. Nad eelistavad põllumajandusmaid, kastese ja riisipõlde, aedasid ja inimasustuse lähedusi. Sageli elavad nad kaevatud urgudes või kombineeritud urustikena põldude ääres, mõnikord ka hoonete lähedal.
Eluviis ja toit
- Öökülgne või ööpäevasel aktiivsus – nad liiguvad peamiselt hämaruse ja öö ajal.
- Toitumine on omnivoorne: peamine toiduks on teraviljad, seemned, taimejuured, kartulid, köögiviljad ning mõnikord ka putukad ja muud väiksemad loomad.
- Iseloomulik on intensiivne närimistegevus ja lagerdamine – varutakse toitu urudesse ja kobaratena põldude lähedale.
Paljunemine
Väike bingali rott paljuneb kiiresti: emased võivad toota mitu pesakonda aastas. Emaksa rasedusaeg on lühike (mõned nädalad) ja pesakonnas võib olla tavaliselt mõned kuni üle kümne järglase, sõltuvalt tingimustest. Noored kasvavad kiiresti ja saavad lühikese aja jooksul iseseisvaks, mis aitab populatsiooni kiiresti suurendada sobivates tingimustes.
Kahjur ja majanduslikud mõjud
Selle liigi esinemine põllumajanduspiirkondades põhjustab sageli oluliselt saagi- ja kasvuhoonekahjusid: närimine kahjustab teravilja, köögivilju ja juurvilju ning varastatud või riknenud saak võib tekitada suuri kaotusi. Nad võivad tungida ladudesse ja hoidlatesse, ründavad rütmiselt istutatud kultuure ning kahjustavad seemneid ja noori võrseid.
Tervis ja riskid
Nagu paljud närilised, võivad ka Bandicota bengalensis indiviidid kanda erinevaid haigustekitajaid. Nad võivad olla zoonooside osalised ja potentsiaalsed haiguste levitajad – seetõttu on oluline vältida otsest kontakti ja hooletut käitumist saastunud piirkondades. Täpse riskihindamise ja diagnoosi jaoks tuleks pöörduda kohaliku tervishoiuasutuse või veterinaari poole.
Kahjuri tõrje ja ennetus
- Ennetus: hoida ladustamisalad puhtad, suletud ja tihendatud; vältida toiduainete sattumist välisesse keskkonda.
- Elupaiga muutmine: kõrre- ja rohumaade regulaarne niitmine, urgude kaitsmine ja parandamine vähendavad elamistingimusi närilistele.
- Mehaanilised meetodid: trappide ja lõksude kasutamine on sageli efektiivne, eriti kui neid kombineerida muude meetmetega.
- Keemilised meetodid: rodentitsiidide kasutamine võib olla vajalik, kuid tuleb järgida kõiki ohutus- ja regulatiivnõudeid, et vältida kahju inimestele, lemmikloomadele ja metsloomadele.
- Integreeritud tõrje: parim tulemus saavutatakse kombineerides hügieeni, elupaiga haldamist, trappe ja vajadusel keemilisi meetmeid kohalikult juhitud programmina.
Lõppsõna
Väike bingali rott on Lõuna-Aasia põllumajanduspiirkondade tavaline ning mõnikord tõsine kahjur. Tõhus tõrje põhineb ennekõike heast hügieenist, elupaiga haldamisest ja vajaduse korral ohututest tõrjevõtetest. Kui probleemi ulatus on suur või kaasneb terviseriskide kahtlus, tuleks kaasata professionaalseid tõrje- või terviseeksperte.
Asukoht
Mõnikord elavad rotid külade tühjades majades. Kui nad tunnevad end ohustatuna, on nad väga agressiivsed. Paljud näevad neis ohtu imikutele (beebidele). On teada, et väikseimad bandiitrotid on rünnanud ja söönud üksi jäetud imikuid.
Arusaamatused
Vaatamata oma nimele ei ole rott suguluses bandiitidega, mis on pussitaja.
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu andmetel leidub suurel alal suurel hulgal väikesi bandicooti rotte. Nad on nad liigitanud need liigi "vähese tähtsusega" (Least Concern), mille ellujäämine on vähim ohustatud.
Otsige